Miks taimed ja inimene vananevad ning kuidas seda aeglustada?

Pikaealiste rahvaste toitumist uurides on leitud, et nad tarvitavad aasta jooksul toorelt, hapendatult või kuivatatult ligi 200 liiki taimi, juurvilju, puuvilju ja marju, garanteerides sellega hea soolestiku mikrofloora ja seedimise.

FOTO: Andres Haabu

Terve inimese lühikese eluea põhjuseks on peamiselt evolutsiooni käigus välja arenenud organismi vananemisprogramm. Loodusele on vananemise programmi vaja, et kiirendada evolutsioonilist arengut, suurendada adapteerimise kiirust looduses tekkinud muutustele, välja sorteerida tugevamad ja targemad ning jätta uuele põlvkonnale rohkem ruumi ja toitu.

Taimedes on samuti olemas vananemisprogramm, mis paljudes taimedes lülitub sisse vilja küpsemisel või pärast õitsemise algust. Kui see sisse ei lülitu, püsib taim noor edasi. Näiteks bambus võib elada kuni 120 aastat, kui see ei hakka vahepeal õitsema. Loodus reguleerib taime eluiga õitsemise käivitamisega vastavalt välistingimustele, noore võsu kasvukiirusele jne.

Teadlased on leidnud, et ka mitmed loomad vananevad väga aeglaselt, nende vananemisprogramm on aeglustunud või puudub. Näiteks Grööni vaal võib elada isegi 200aastaseks ning neil ei ole haigusi. Ida-Aafrikas elav paljastuhnur (Heterocephalus glaber) on samuti tuntud oma pikaealisuse poolest: nad võivad elada kuni 40aastaseks, mis on nii väikese närilise kohta tavatult kaua, ning nad ei põe vähki.

Loomade vananemise programmi saab mõjutada ja isegi juhtida. Seda näitavad mesilased, kes õige toidu valmistamisega (suir, mesi, oma näärmete eritised) võivad pikendada kümneid kordi enda ja mesilasema eluiga. Mesilase ja inimese biokeemilised protsessid raku tasemel on lähedased. Ka inimene võib hakata vananemisele vastu tegutsema, selleks ei ole kunagi hilja. Vananemist saab pidurdada, aeglustada ja pealtnäha ootamatute haiguste teket kõrvaldada tihti väga lihtsate, kättesaadavate ja paljude rahvaste kogutud teadmiste-kogemuste abil.

Organism kui jonnipunn

Tuleb aru saada, et kõige parem tervendaja on inimene ise. Tuleks hakata pöörama tähelepanu oma tervisele juba 25.–30. eluaastast. Mida rohkem ja paremini inimene täidab pika elu tagamise soovitusi ja tahab kauem elada tervena, seda väiksem on haiguste tekkimise võimalus. Organism tegutseb „jonnipunnina” – saab lahti igast haigusest, isegi kõige raskemast, ja tõuseb püsti – terveneb.

Nii nagu jälgime tuluohutus- või liiklusohutusnõudeid, tuleks jälgida, et meie valikud oleksid ohutud ka tervisele ehk peaks lähtuma terviseohutusreeglitest. Hea tervise alus on järjepidevad tervislikud valikud ning tasakaalustatud toit, mis varustab keha vajalike toitainetega, tugevdab immuunsust, aitab organismi puhastada ja töökorras hoida. Tarvitage igal võimalusel naturaalseid toiduaineid ning valmistage süüa kodus. Ärge laske kehakaalul kõikuda rohkem kui 1–3 kilo.

Õppetunnid pikaealistelt

Uuringud on näidanud, et maailma eri rahvaste pikaealisuse kogemused on sarnased. Nad jälgivad ja peavad kinni esivanemate eluviisist, toitumisviisist ja traditsioonidest. Nende söögilaual on alati toored juurviljad, värske maitseroheline (kress-salat, koriander, estragon, till) ja nad kasutavad toidus väga palju metsikult kasvavaid taimi, mis annavad organismile väärtuslikke bioaktiivseid aineid, vitamiine, mineraale ja ensüüme.

Aasta jooksul tarvitavad nad toorelt, hapendatult või kuivatatult ligi 200 liiki taimi, juurvilju, puuvilju ja marju, garanteerides sellega hea soolestiku mikrofloora ja seedimise. Suhkru asemel kasutavad mett, viinamarju ja teisi marju-puuvilju. Vähe süüakse rasvaseid toite, mis on raskesti seeditavad ja kiirendavad vananemist. Tee asemel kasutavad rohkem kuumaveetõmmiseid taimede lehtedest ja võrsetest (kibuvits, viirpuu, piparmünt).

Näiteks India ja Pakistani piiril asuva Hunza jõe orus 2000 meetri kõrgusel merepinnast elava rahva keskmine eluiga on 110–120 aastat. Suvel tarvitavad nad tooreid juurvilju ja puuvilju, talvel on toiduks päikse käes kuivatatud aprikoosid ja idandatud teravili, lambapiimast soolane juust ning veeks on sulavesi mägedest. Nende lähedal elav rahvas peab aga kinni läänelikust eluviisist ja toitumisest ning nende keskmine eluiga on vaid 60 aastat.

Samal teemal saab põhjalikumalt lugeda mais ilmuvast Virgo Mihkelsoo ja Nelly Vahtramaa raamatust „Isetervendamine: kunst ja praktika”.

Toidud ja joogid, mis aitavad vananemist aeglustada

Joogid: puhas vesi, sulavesi, punane vein, kakao ilma suhkruta, kibuvitsa-, viirpuu- ja piparmünditee.

Juurviljad: porgand, maapirn, magusjuur, redis.

Leht- ja õisköögiviljad: kapsas, lillkapsas, spargelkapsas (brokoli), spargel, artiššokk.

Kala: koha, sardiin, tuunikala, ookeani lõhe, kalamari.

Kaunviljad: hernes, Türgi uba.

Köögiviljad: tomat, arbuus, kurk, mädarõigas, sigur, küüslauk, punane sibul, punane pipar.

Loomsed toiduained: munad, hapupiim, maheliha (kana, kalkun, küülik), põdraliha, sulavõi.

Maitseained: ingver, pune, salvei, piparmünt, tüümian, kaneel, nelk, pipar, kurkum, safran.

Maitseroheline: seller, petersell, till, salvei, kress-salat, koriander, estragon.

Marjad: karusmari, mustikas, murakas, joovikas, maasikas, jõhvikas, astelpaju, mustsõstar, pohl, kirss, vaarikas, leedrimari.

Mesindussaadused: mesi (eriti tatraõiemesi), suir, taruvaik, mesilasemapiim.

Puuviljad: õun, granaatõun, virsik, viigimari, punane viinamari, aprikoos, avokaado, pirn, kiivi, kuivatatud ploom, hapud tsitruselised (sidrun, laim, greip).

Pähklid: maapähkel, Brasiilia ja Kreeka pähkel, metspähkel, mandel, seedripähkel.

Ravimtaimed: kummel, katkujuur, kibuvits, ussiuba, pruunvetikas, võilill, põdrakanep, mänd, lavendel.

Seemned: kanep, lina, seesam, kõrvits.

Seened: kukeseen, puravik.

Täisteraviljad: kaer, oder, hirss, toortatar, idandatud tatar, toortatra tume jahu, idandatud toortatra jahu

Õlid: oliiviõli

ŠŠokolaad: ilma lisanditeta, kakaosisaldus üle 70%.

Populaarne

Tagasi üles