Noort loodusvaatlejat paelub ilmastikunähtuste kurjem pale

Kairo Kiitsak on oma anemomeetriga mõõtnud kõige suuremaks tuule kiiruseks 25,5 m/s, mille käes oli tal endal päris keeruline püsti püsida. Foto: Eili Arula

17aastane Jõgeva loodushuviline Kairo Kiitsak sisustab oma päevi äikesetorme filmides, öösiti virmalisi jälgides ning tuttavatele ilmaennustusi jagades.

Kuigi Jõgevamaa gümnaasiumi 11. klassi õpilane Kairo Kiitsak on vaid 17aastane, on ta pool oma elust tegelenud loodusvaatlustega. Eriti paeluvad teda tormid, mis võivad pakkuda silmailu, kuid tuua kaasa ka suuri purustusi.

Kairo sõnul on tal loodushuvi olnud sestsaadik, mil ta end mäletab, kuid tõsiselt ja süstemaatiliselt hakkas ta loodust jälgima juba üheksa-aastaselt. „Maakodus Simunas, kus olen palju aega veetnud, liikusid vanavanemad palju väljas, seega veetsin ka ise palju aega õues. Mind huvitasid taimed, lilled, putukad, mulle meeldis neid jälgida,” meenutab ta ning lisab, et vanavanemate kodu külastab ta praegugi tihti.

Paeluv augustitorm

Tõsisema tõuke loodusvaatlusteks andis kuus aastat tagasi augustis möllanud torm, mis just Lääne-Virumaal suurt kahju tegi. „Näiteks Väike-Maarjas rebis torm kirikult torni maha,” räägib Kiitsak õhinal. Ta ise oli sel ajal samuti sisuliselt tormi epitsentris, sest viibis toona jällegi Simunas vanavanemate juures. Lisaks sadadele hektaritele metsale ning tuhandetele hoonetele jäi selle tormi meelevalda mentaalselt ka Kairo ise, tundes, et sellised võimsad ilmastikunähtused on teema, millesse ta tahab süveneda.

Seda mõtet pähe võttes oli Kairo vaid 11aastane. Selles vanuses poisikeste peas tuhinal tekkinud ideed ja entusiasm kipuvad aja edenedes raugema, kuid Kairo huvi on püsinud. Tema lemmikud on äikesetormid, mis toovad taeva alla tumedad massiivsed pilved ning teda paelub ka tormi võim teha kõik enesele jalgu jääv maatasa.

Kairot köidab loodusvaatluse juures ka selle erakordsus ehk iga uus päev loob erinevad olukorrad ja pildid. Kui tavainimene heidab praegu pilgu õue ning nendib, et ikka üks ja seesama hall taevas ning aeg-ajalt sajab mingit „ollust” alla, siis Kairo leiab ilu ka sombuses päevas.

Infot hangib Kairo internetist paljudelt ilmaga seonduvatelt lehekülgedelt. Veebis on saadaval radarite ja satelliitide pildid, mis näitavad näiteks pilvede liikumist. Võhiku jaoks ei sisalda need leheküljed just ülearu palju informatsiooni, kuid Kairo on õppinud radaripilti lugema ning sellest õigeid järeldusi tegema.

Tutvusringkonna „ilmapoiss”

Ka oskab ta lähipäevade ilma üsna täpselt ennustada. Telekanalite ilmateadet ta ei vaatagi, sest tal on ilmaülevaade selleks ajaks juba enda allikate kaudu teada. Samas tunnistab ta, et sajaprotsendilise täpsusega pole ilma kunagi võimalik ennustada. Siiski on tal oma tutvusringkonnas juba „ilmapoisi” maine. „Igal pool küsitakse, kas tasub täna matkale minna või mitte, kas hakkab sadama või mitte,” sõnab ta. Kairo pole kade poiss ning annab lahkelt vastuse. „Seni olen täppi pannud,” lisab ta kindlalt.

Lisaks looduse jälgimisele tegeleb Kairo loodusfotograafiaga. „Kõik olen ise õppinud,” kinnitab ta. Fotokaamera on tal iga päev kaasas ning peaaegu iga päev jäädvustab ta sellega ka mõne pildi. „On juhtunud, et näen midagi ja pole kaamerat kaasas, siis on palju kahetsemist,” põhjendab Kairo kaamera kaasavedamist.

Välk lõi vastasmajja

Loodusnähtuste pildistamine pole kergete killast. Eriti keeruline on pildile saada pikselööki, mis kestab vaid sekundi murdosa. Äikesetormi ajal paigutab Kairo fotokaamera statiivile ning asub ise „tulistama” ehk siis puldiga järjest pilte klõpsama.

Siiski salvestus parim tema jäädvustatud pikselöök hoopis videolindile. Mullu 16. juunil möllas Jõgeval äikesetorm ning Kairo otsustas minna kodust välja seda pildistama. Igaks juhuks enne kodust lahkumist sättis ta rõdule üles videokaamera ning samal ajal, kui ta majast välja astus, kärgatas vastasmaja kohal korralik kõmakas. Hiljem avastas Kairo, et õnneks jäi see videolindile. Youtube’i keskkonnas, kuhu Kairo videolõigu üles riputas, on seda vaadatud juba üle kolmeteistkümne tuhande korra. Tema andmeil lõi võimas äike tol korral vastasmajas nii mõnegi elektriseadme rivist välja.

Kuigi tormi hävitav jõud paelub Kairot, annab ta enesele aru, et tegemist on ohtliku ilmastikunähtusega ning tormi ajal väljas olles võib ta ka ise viga saada. Ta meenutab, et mitu aastat tagasi jäid nad vanematega maalt koju sõites tormi kätte. „Äike lõi sisuliselt meie auto kõrvale, see oli päris ehmatav,” selgitab ta, kuid täpsustab, et välk ikkagi autosse ei löö, seega tormi ajal autos istudes võib end üsna turvaliselt tunda. Samas ise tormi ajal väljas pildistades teeb ta vajalikud kaadrid enne tormi kohalejõudmist ära, sest keset raju väljas viibimine talle erakordseid elamusi ning vapustavaid pildikaadreid ei paku.

Virmalised viivad une

Kui nüüd ohtlike ilmastikuolude juurest rahulikumate juurde tulla, siis on Kairo lemmikud suvised helkivad ööpilved. „Need on pimedal ajal esinevad helkivad helesinised pilved,” selgitab ta. Tal on mõnigi kord olnud võimalus neid jäädvustada.

Ka meeldib talle jälgida ning pildistada virmalisi. Kui tavakodanik näeb virmalisi pigem harva, siis Kairo teab juba varem, millal virmalisi siin taevas näha võib ja läheb fotoaparaadiga õue ootele. „Internetis on lehed, kust saab infot saabuvate magnettormide kohta,” teab ta. Just magnettormid põhjustavad virmaliste teket.

Kuna virmalised tekivad teadupärast öösel, siis peab Kairo aeg-ajalt hobile ohverdama mõned unetud ööd. Siiski pole ta enda sõnutsi selle pärast kunagi kooli hilinenud. Ka pole Kairol tekkinud kiusatust mõne huvitava loodusnähtuse tõttu koolist „pausi panna”. „Olen küll vahel tunnist välja küsinud, et midagi huvitavat pildistada, ning mind on siis ka lubatud,” kinnitab ta.

Koolis läheb Kairol enda arvates hästi. Tema meelisõppeaine on arusaadavatel põhjustel geograafia. „See on otseselt ilmastikuga seotud,” põhjendab ta. Keerulisemaks peab ta enda jaoks matemaatikat.

Ka on Kairo mõlgutanud mõtteid edasi õppida. Ideaalis soovib ta minna Tartu Ülikooli geograafiat õppima, kuid kindlat valikut pole veel teinud. Südames tahab Kairo tulevikus tegeleda millegagi, mis oleks loodusvaatlustega seotud. Kuigi Kairo määratleb end pigem ilmavaatlejaks kui -ennustajaks, ei välista ta sünoptiku ametit.

Kairo Kiitsaku ilmaprognoos – märtsis kevadet ei tule

Kuigi Kairo nimetab end loodusvaatlejaks, mitte ilmaennustajaks, on inimlik uudishimu tallegi omane. Seetõttu püüab ta endale kättesaadavate lähteandmete abil aeg-ajalt ilma ennustada ning hiljem vaadata, mis läks täppi ning mis mitte. Lähipäevade ilma suudab ta enese sõnutsi prognoosida pea sajaprotsendilise täpsusega ning võib ka paari eesootava nädala ilma kõva häälega välja öelda ning hiljem oma sõnade juurde jääda. Seni on tema ennustused täkkesse läinud. Siiski täpseid pikemaid ilmaprognoose ta veel teha ei söanda.

Uurime, millal võiks meie ilm kevadiseks pöörata. „Sooja kevadet niipea ei tule, sest märts jääb kohati tekkivate külmalainetega püsima. Korraks võivad temperatuurid viiest kraadist kõrgemale tõusta, kuid kõrgrõhkkonnad kaovad ning läänest tulevad taas tsüklonid, mis toovad pilvise ja nullilähedase temperatuuriga ilma,” kirjeldab 17aastane loodusvaatleja.

Kairo ootab andmeid 15 aasta taguse juulitormi kohta

Praegu on Kairol pooleli uurimus, mille aluseks on 2001. aasta juulikuu teisel poolel Eestit räsinud äikesetormid. „Need juulitormid on tõenäoliselt paljudel hästi meeles. Kutsun inimesi üles jagama oma muljeid, foto- ja videomaterjali ning huvitavaid tähelepanekuid 15.–19. juulil 2001. aastal toimunud tormide kohta. Uurimistöö eesmärk on kirjeldada ja leida Eesti lähiajaloo tugevaimate ja enim purustusi tekitanud äikeste põhjuseid. Selliste ohtlike nähtuste tundmaõppimine aitab neid edaspidi paremini ette näha ja tagajärgedega toime tulla,” selgitab ta. Kairo Kiitsak ootab materjali meiliaadressile [e-mail].