/nginx/o/2016/03/17/5166807t1h9485.jpg)
Maal värskes õhus tahaksid elada paljud, kui vaid osataks seal toime tulla. Teadmiseks neile, kes pole kuulnud, et appi tuleb riik ja pakub tasuta koolitust, kui tahate õppida kas aiandust, marjakasvatust, puutööd, metsahaldust või muid maaettevõtluseks olulisi oskusi.
Maal värskes õhus tahaksid elada paljud, kui vaid osataks seal toime tulla. Teadmiseks neile, kes pole kuulnud, et appi tuleb riik ja pakub tasuta koolitust, kui tahate õppida kas aiandust, marjakasvatust, puutööd, metsahaldust või muid maaettevõtluseks olulisi oskusi.
Olen väikest viisi aiandushuviline, aga erilisi oskusi mul selles valdkonnas pole. Puutöö on mulle alati üsna võõras olnud, aga kodu ja aeda korras hoida meeldib küll.
Linnas elab palju inimesi, kes tahaksid ära maale, ise kasvatada omale aedvilja, mõelda välja mõni tegevusala, mis maal olles annaks sissetulekut. Popid on aiandus, turism, teatud põllukultuuride kasvatamine, metsaomanikuks olek, puutöö.
Mitmed tuttavad olid äärmiselt üllatunud, kui said teada, et nii palju maal ettevõtluse alustamiseks või põllumajandustegevuseks vajalikke oskusi on võimalik riigi kulul tasuta õppida. Pealegi saab õppida üle Eesti, mitte ainult suuremates keskustes. Mõned kursused on lühikesed, ühe-kahepäevased, aga on ka päris pikaajalisi, kus saab arvatavalt päris head kutseoskused kätte.
Võtsin kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste täiendkoolituste leheküljed lahti – mida kõike saab tänapäeval tasuta õppida või oma teadmisi-oskusi täiendada. Koolituste valik võtab silme ees kirjuks. Leidsin sellised avalikud kursused, mis peaksid maaeluhuvilisel kohe käed sügelema võtma: hekkide hooldamine, puitrajatiste ehitamine, ilupuude ja põõsaste tundmine, aiakujunduskursused, päikeseelektrijaama planeerimine, maarjakase kasvatamine, mesindus, kultuurmarjade kasvatus, metsade uuendamine ja hooldamine, kivimüüride ehitamine, pottsepakursused, loodussõbralik väikeaiandus, väikelaevajuhi koolitus, saematerjalide kuivatamine, loodusturismitoote väljatöötamine, lilleseadja kursused jpt. Tasuta õppida saab isegi lambakasvatust ja hobuste aretust.
Suur valik maaeluks või maaettevõtluseks tähtsaid kursusi on Räpina Aianduskoolis, Luua Metsanduskoolis, Järvamaa Kutsehariduskeskuses, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis, Võrumaa Kutsehariduskeskuses ja Hiiumaa Ametikoolis.
Kõrgkoolidest pakub häid ja üsna mõistliku hinnaga täiendkoolitusi Maaülikool. Kohe aprillis võiks minna Tartusse Maaülikooli päevaks-paariks õppima kultuurmustika ja -jõhvika kasvatust. Programmi kuulub ka marjakasvatustalude külastamine, mis oleks väga kasulik just algajatele marjakasvatajatele või neile, kes alles plaani peavad.
Kuna tasuta lõunaid ei ole, siis tekib õigustatud küsimus, kellele need lühemad ja pikemad tasuta kursused eelkõige mõeldud on ja kas on ka osalemispiiranguid – hõivatuse, eriala, vanuse, elukoha vm alusel. Esialgu on raske uskuda, et tänapäeval saab midagi tasuta õppida.
Õppima oodatakse töötavaid täiskasvanuid
Haridus- ja teadusministeeriumi programmijuht Kairi Solmann ütleb Maa Elule, et ministeerium rahastab täienduskoolituskursusi, lähtudes sellest, et täienduskoolitusele oleks ligipääs ka neil, kes tavapäraselt koolitustest eemale jäävad, nagu madalama haridustasemega, madalama kvalifikatsiooniga töötajad või vanemaealised inimesed. „Kõnealune koolitustellimus on mõeldud täiskasvanutele, kellel ei ole varasemalt erialast ettevalmistust, kelle haridustee on varakult pooleli jäänud või kelle oskused vajavad tänapäevastamist.
Kursustele on Kairi Solmanni sõnul oodatud eelkõige töötavad täiskasvanud, kuid osaleda võivad ka inimesed, kes praegu ei tööta, kuid vajavad koolitust. „Täiendavaid piiranguid vanuse või elukoha osas ei ole, kursuse võib valida nii kodu lähedalt kui ka kaugemal.
Lisaks haridus- ja teadusministeeriumi rahastatavatele kursustele pakuvad kutseõppeasutused koolitusi, kus on võimalik osaleda, tasudes selle eest ise või tellib koolituse tööandja, Töötukassa, PRIA vm asutus.”
Oma erialal tippu jõudnud inimesed ütlevad, et lühikese ajaga ei saa ühtki ametit selgeks, vaid meisterlikkuse saavutamiseks kulub aastaid. Nii võib tekkida küsimus, kas need tasuta koolitused annavad ka kutseoskuse või on need üldharivad koolitused, et teaks, kuidas asjad enam-vähem käivad.
Kairi Solmann märgib, et ministeeriumi rahastatavad kursused on tööalased kursused, üldharivaid või hobikoolitusi ei pakuta. „Suurem osa kursusi annab spetsiifilisi kutseoskusi nii kitsamalt (näiteks kursus fassaadide soojustamisest tsementkiudplaatidega) kui ka laiemalt (näiteks hooldustöötaja täienduskoolitus). On ka kursusi, mis puudutavad läbivaid oskusi ehk võtmepädevusi, näiteks suhtlemisoskuse ja keeleoskuse arendamine. Ka need kursused on suunatud tööalase toimetuleku parandamiseks. Näiteks võib tuua teenindusalase inglise keele kursuse toitlustusettevõtte töötajale või Exceli baaskursuse väikeettevõtjatele.” Kuna tegemist on lühikursustega, siis ei saa Solmanni sõnul nende kaudu omandada terviklikku kvalifikatsiooni, eriti kui varasemad kutseoskused puuduvad, mõned kursused on suunatud kutseeksamiks ettevalmistamisele.
Vastuseks küsimusele, kuidas tasuta programme üldse koostatakse, kes otsustab, milliseid koolitusi on vaja ning kas on oodata ka tasuta uute koolituste lisandumist, selgub, et tasuta kursuste nimekiri koostatakse koolide ettepanekute alusel.
Kursused on Solmanni sõnul välja valitud, arvestades nii valdkondlikku kui ka piirkondlikku koolitusvajadust. „Kutseõppeasutused hindavad valdkonna koolitusvajadust ning räägivad läbi oma piirkonna ettevõtetega. Koostöös valmistatakse õppekavad, mis aitavad eeltoodud sihtrühmal paremini tööl hakkama saada. Näiteks on Hiiumaa Ametikool kavandanud piirkonna vajadusest lähtuvalt mahepõllumajandusliku lambakasvatuse koolitust või Luua Metsanduskool kursust „Loodusturismitoodete väljatöötamine” aga hoopis Ida-Virumaal,” selgitab Solmann.
Haridusministeeriumi sõnul tellitakse tasuta kursuseid kaks korda aastas ning igal korral vaadatakse üle, millised on vajalikud ja nõutud kursused. See nimekiri, mida saab õppida sügisel, koostatakse juuniks 2016.