Eesti kivitasapindade tootjad tegutsevad tänu välisturule

OÜ Edelsteini pealik Margus Kivimäe (paremal) ja kivimeister Aleksandr Lafitski kivipindade tootmiseks tarviliku kaasaegse tehnika taustal.

FOTO: Toomas Šalda

2004. aastal elumaja keldris alustanud perefirmal OÜ Edelstein on nüüd tänapäeva nõuetele vastav tehas, kus töötavad tipptasemel meistrid, kelle käsutuses on moodsad seadmed. 95 protsenti ettevõtte toodangust läheb ekspordiks. Järjest kasvab suurte projektipõhiste eritellimuste osakaal.

Pärnust kümneminutilise autosõidu kaugusel Jõõpres Siimu suurtalus kivitasapindu tootva OÜ Edelsteini lugu sai alguse sellest, et pereisa Margus Kivimäe läks aastal 2000 tööle Rootsi. „Olime perele maja ostnud ja raha oli hädasti vaja, kohaliku palgaga polnud võimalik maja remontida. Mind kutsuti ühte Rootsi kivitööstusse kivitööliseks. Alguses polnud mul mingit ettekujutust, kuidas töödelda graniiti või marmorit, aga ajapikku sai kõik selgeks. Nii et juhus. Olen õppinud hoopis puidutööd, aga üsna korralik ühisosa on siin olemas. Mingil hetkel sain aru, et välismaal makstakse küll rohkem, aga kaugsuhe ei ole minu jaoks. Kui praegu Soomes tööl käijad nurisevad, et on neli päeva kodunt ära, siis mina pidin tollal perest eemal olema neli kuud. Ühtlasi soovisin olla iseenda peremees. Inimesed on erinevad, ühele sobib üks, teisele teine. Tekkis rahutus, et tahaks ise ettevõtjana proovida. Palgatöölisena oleks kindlasti lihtsam olnud ja oleks kohati ka praegu, sest vastutus on väiksem. Alguses oli majanduslikult väga raske. Esimesel ettevõtlusaastal ei saanud perele teha mitte ühtegi jõulukingitust, sest raha lihtsalt ei olnud. Need on ettevõtja „rõõmud”. Et hakata end majanduslikult kindlamalt tundma, läks aega seitse-kaheksa aastat.”

Nii otsustatigi 2004. aastal luua perefirma, mille osanikeks Margus Kivimäe ja Merle Laidro, eesmärgiks toota kivitasapindu Rootsi turule. Neist esimesed valmisid elumaja keldris. Tänu nõudluse suurenemisele hakati otsima tootmiseks sobilikumaid ruume. Pärast mitmekordset kolimist jõuti praegusesse asukohta Jõõpres. Siimu suurtalu kunagises sigalahoones alustati tootmist 2008. jaanuaris. Tootmine suurenes, vana maja jäi kitsaks ning otsustati ehitada päris uus tehasehoone, mis valmis 2014. „Nüüd oleme saanud keskenduda toodangu kvaliteedi täiustamisele ning uute klientide leidmisele. Laienenud on materjalivalik, lisaks looduslikule materjalile on valikus kunstkivid ning kõrget temperatuuri taluvad keraamilised materjalid,” kirjeldab ettevõtte tänast päeva Edelsteini perenaine ja koos Margus Kivimäega viit last kasvatav Merle Laidro. Tehases on moodne arvutipõhine CNC-saag ja ülitäpne digitaalne mõõtmismasin, aga Margus ja Merle rõhutavad, et kõige tähtsamad on ikkagi meistrid, kelle töö tulemusena järjest keerulisemad ja mahukamad projektid teoks saavad. „Ettevõtte edukus sõltub paljuski just töömeestest. Eestis kivitöötlejaks õppida ei saa, aga kõike saab omandada, kui on tahet. Kõik meie töötajad on väljaõppe saanud siin. Oleme enda juurde suutnud koondada mehed, kes teevad tööd isuga ja tegelikult me olemegi pigem sõpruskond, mille liikmed üksteist alt ei vea. Sõprus pole tööd segama hakanud,” kommenteerib Margus. Merle lisab, et uue töötaja võtmine on nende alal keeruline ja kulukas protsess, sest õpipoisiaeg on pikk ning materjal kallis. Nii et igas mõttes on parem häid tegijaid hoida. Meeste seas on välja kujunenud ka teatud spetsialiseerumine, kus igaühel on mingi töölõik, milles tema on parim.

Omavahel on Merle ja Margus rollid jaganud nii, et naise vastutusel on müük, sisseost ja paberimajandus, mehe vedada tootmine ja paigaldus. Edelstein pakub täisteenust – mõõtmine, tootmine ja paigaldus nii Eestis kui ka Soomes ja seoses sellega on Margus tihti välismaal, aga need pole enam mitmekuised või -nädalased äraolekud. „Tootmises ma päris kõigega enam ise hakkama ei saakski, enne peaksin mõne kuu õppima, eriti mis puudutab arvutipõhiseid CNC-pinke,” ei tee mees saladust. Aga igapäevane tööprotsessis osalemine on mehe jaoks kindel valik. „Eks olen ka delegeerinud, aga soovin kindlasti ise rakkes olla. Mida ma siis tegema peaksin?”

Materjalid ostab Edelstein sisse peamiselt Itaaliast, aga ka Soomest, Rootsist, Hispaaniast ja Saksamaalt. Itaalia on keskturg, kus on kogu kivivalik olemas ja nii käiaksegi mitu korda aastas kohapeal. „Usaldus itaallastega on tegelikult nii suureks kasvanud, et nemad teavad meie nõudmisi ja tavaliselt ei pea me materjale eraldi valimas käima. Aga on ka erandeid, mil tuleb ikkagi sõita: värvilistel kivimitel on teatud toonid, mis on väga olulised – kui puhas mingi värv on või vastupidi, et toon just ei oleks puhas. On väga palju erinevaid kive ja neist igal on omadused, mille järgi nende väärtus kujuneb.”

Kivipindade tootjaid on Eestisse tekkinud palju. Suurem osa Eesti kivitoodangust läheb ekspordiks, peale Skandinaavia ka mujale. „Üksinda Eesti turule tootmisel poleks mõtet. Eesti klient on küll järjest maksujõulisem, kuid siinsed 1,3 miljonit inimest pole piisav, et kõigile kivitööstustele töö tagada. Üksinda Stockholmis koos eeslinnadega on kaks-kolm korda rohkem elanikke kui Eestis. Enamik kivifirmadest ongi oma eesmärgiks seadnud ekspordi. Aga kui kohalik klient tuleb, on meil tema üle ikkagi hea meel,” selgitab Margus Kivimäe ja lisab, et on küll ka kohalikke mööbliettevõtteid, kellele Edelstein toodab, aga lõpuks jõuab kaup ikkagi piiri taha. Nii jääbki nende toodangust kodumaale umbes viis protsenti. Kõige rohkem eksporditakse Soome ja Rootsi, tavapärased sihtkohad on ka Norra ja Venemaa, kuid siin valminud kivipindu on saadetud isegi Jaapanisse.

Merle Laidro kinnitusel suureneb järjest projektipõhiste tööde osakaal: laevad, kontorid, hotellid, restoranid. Hiljuti valmisid siin Helsingis asuva Hiltoni hotelli kivitasapinnad. Eestis võib Edelsteini pindu kohata näiteks Skype’i kontoris, hotellis Palace ja hotelli Foorum Monaco restoranis. Laidro sõnul on järjest rohkem kodumaiseid disainereid ja kliente avastamas, et kivist saab teha palju põnevat – luua kaldeid, nurki, välis- ja siseraadiustega massiivpindu.

Tootmise eest vastutav Margus Kivimäe leiab, et disainerite nägemuse teostamine on sageli paras väljakutse: „Nende tööde puhul on hea meel siis, kui valmis saab. Vahepealne protsess võib vägagi pingeline olla. Tihtilugu tuleb töö käigus mingeid asju leiutada ja kontrollida, kas ikka saime disainerist õigesti aru. Seni oleme kõigega hakkama saanud. Mõistagi on teretulnud ka tavapärasemad tellimused.”

Sageli hirmutab Eesti inimest arvamus, et kivi on hirmkallis. Isegi hinda ei küsita. Odavama graniidi ruutmeeter maksab alla saja euro. Materjali hind sõltub päritolumaast ja sellest, kui keeruline on kivi kätte saada ja kui haruldane see on. Kivimäe julgustab kohalikku klienti vähemalt kivitootjatelt hinnapakkumist küsima.

Kivipindade eeliste kohta ütleb ta, et põhilised on ikkagi kestvus ja praktilisus: niiskusega paisumisohtu ei ole ja looduslik kivimuster on silmale kena vaadata. Kivi on ka seetõttu tänuväärne materjal, et valamu saab paigaldada tasapinna alla. Selline kinnitusviis muudab töötasapinna koristamise lihtsaks ja kiireks. „Peale tööpindade teeme teisigi kivist tooted, välja arvatud hauakivid. Samuti on algaval aiahooajal hea meelde tuletada, et kõik lillepotid, õuelauad jm aeda sobivad tooted peaks juba nüüd ära tellima.”

Kuigi perefirma areng on olnud stabiilne, leiavad nii Merle kui ka Margus, et edasiminekuks on palju ruumi, praegu on ressursist kasutatud 50–60 protsenti. „Mahtu saaks kasvatada, aga tonnide lugemine pole meie eesmärk. Me pole masstootjad, meie nišš on eritellimused ja detailide viimistlemine. Kindlasti teeme veel investeeringuid masinaparki. Meie töö juures pole väikseid investeeringuid olemas. Kaksteist aastat tagasi ei osanud ma unistadagi, et aastal 2016 oleme siin, kus me oleme. Isegi neli aastat tagasi mitte,” on peremees rahul nii meeste kui ka masinatega. Edu peamiseks põhjuseks peab ta pühendumist ja keskendumist. „Ei saa teha viit asja korraga.”

Kivist saab toota ka ümaraid vorme

Kivi ei saa painutada, aga Edelsteinis toodetakse ka massiivsete sise- ja välisraadiustega kivitasapindu. Merle Laidro sõnul on firma töötajad ja tehnika jõudnud sellisele tasemele, et kui klient või arhitekt tahab, et ka kivitasapinna siseraadius oleks massiivne, siis saadakse hakkama nii, et tulemus on perfektne. Välisraadiust on lihtsam teha. „Toodete kõik detailid on alati lõpuni viimistletud. Neid tootjaid, kes sellisel kvaliteeditasemel töid pakuvad, on maailmas vähe,” kinnitab Merle Laidro.

Populaarne

Tagasi üles