Suurem osa metsaomanikest metsa ei majanda

Paljud Eesti väikemetsaomanikud tegelevad oma metsaga hobi korras ja katsetavad seal asju, mida suuremad majandajad ei saa endale lubada. Näiteks puidu väljavedu hobusega, mida pildil näitab Vello Tamm. Foto: Viio Aitsam

Metsauuringud on kasulikud, sest aitavad kummutada müüte. Kuni 2011. aastani ei teadnud suurt keegi, kui palju Eestis üldse metsaomanikke on. Siis tellis keskkonnaministeerium uuringu firmalt ForInfo, kes selgitas välja kõik kuni tillukeste metsatukkade omanikeni välja. Selgus, et 2010. aastal oli erametsaomanikke 97 272, kellest juriidilisest isikust omanikke oli 4001. Nüüd uuringut korrati ja saab juba võrrelda, mis muudatused metsaomanike seas on toimunud.

Mõneti võimaldavad sellised tööd kas nüüd või edaspidi, kui andmeid rohkem koguneb, ümber lükata muljete põhjal tekkinud arvamisi ja müüte.

Metsaomanikke on rohkem

Arvamus, et mets koondub tasapisi üha rohkem metsafirmade kätte, on tõsi. Firmade mõju suurenemist erametsanduses on ka prognoositud. See ei käi ainult sedakaudu, et inimestelt ostetakse mets ära, vaid seda on juurde ostetud ka maa-ameti oksjonitelt. Lisaks intensiivsem majandamine. Firmade kõrval on omandit suurendamas need vähesed eraisikutest suuromanikud, kelle põhisiht on samuti metsi majandada.

Kuigi firmade mõju suureneb, moodustavad erametsaomanikest põhilise osa jätkuvalt eraisikud, kelle arv on hoopis kasvanud. See pole ka väga ime, kuna erametsa-uuring arvestab metsaomanikuks kõiki, kellel on metsamaad vähemalt 0,1 hektarit.

Eestis on metsaomanikke niisiis nüüd 112 922 (juriidilisest isikust omanikke 5752). Neid on rohkem nii eraisikute kui ka firmade seas, kuid metsamaa pindalast kuulub võrreldes 2011. aastaga eraisikutele vähem (74% asemel 65%) ja juriidilistele isikutele rohkem (26% asemel 35%). Uurijad pakuvad, et eraisikute metsa pindala on vähenenud vahest ka seoses sellega, et kui mets firmale maha müüakse, jäetakse maja ümber kasvav metsatukk endale alles.

Kokku on Eestis erametsamaad 1 065 993 ha. Seegi arv on nelja aasta taguse ajaga võrreldes suurem, lisandunud on 55 205 ha. Eraisikute metsamaa keskmine suurus on kahanenud 6,4 hektarile ja juriidilistel isikutel on see endiselt 65,7 ha. Suuruste vahe on väga suur, kuid siit ei saa teha järeldust, nagu oleks kõikidel firmadel suured metsad ‒ 40% neist on metsaomanikud, kellel metsa alla kahe hektari.

Pärijad on kõige altimad metsamüüjad

Uuringust saab teada, et Eesti metsaomanikest veidi alla poole on naised. Neid on 2011. aastaga võrreldes natuke rohkem, kuid samas on naistele kuuluva metsamaa pindala keskmiselt väiksem kui meestel.

Vanuse järgi on ligi neljandik erametsamaast 51‒60aastaste käes ja omanike seas on rohkem ka 41‒50aastaseid ja 61‒70aastaseid inimesi. Metsaomanike vanus on nelja aastaga pisut kasvanud, mis on loomulik, aga uurijad märgivad ka tendentsi, et kõige altimad metsamaa müüjad on need, kes on metsa saanud päranduseks. Kõige rohkem on kahanenud 31‒40aastaste metsaomanike hulk.

Elukoha järgi on kõige rohkem metsaomanikke Harju- ja Tartumaal, kus seda on mõjutamas linnades elavate metsaomanike arv. Kõige vähem on metsaomanikke Hiiu- ja Järvamaal.

Väljaspool Eestit elab suurim arv meie metsaomanikke Soomes. Välismaal elavate metsaomanike hulk on nelja aastaga kasvanud ja seda saab ilmselt seostada eestlaste kolimisega mujale elama. Üldse kokku elab välismaal 2980 metsaomanikku: Soomes 2082, Rootsis 263, Suurbritannias 97, Saksamaal 94, Ameerika Ühendriikides 77, Kanadas 63 jne.

Eesti mets kuulub eestlastele

Ütlemine, et välismaalased ostavad Eesti metsa ära, ei ole vähemalt eraisikute osas tõsi. Enamik (94,5%) Eesti metsaomanikest on eestlased, kelle oma on enamik füüsilistele isikutele kuuluvast metsamaast. Välisriikide kodakondsusega on 1215 metsaomanikku, kellele kuulub 0,9% metsamaast. (Uurijad jätavad üles 4715 metsaomanikku, kelle oma on 4,6% erametsamaast ‒ nende Eesti või muu riigi kodakondsust ei õnnestunud neil selgitada.)

Eestis metsaomanikest elab maal 47 401, linnas 34 510 ja alevis 14 225. Metsast kuulub maainimestele 53, linnainimestele 30, aleviinimestele 13,6 ja välismaal elavatele inimestele 2,1%.

Valdavalt väikeste metsaomanike kõrval on 71, kellele kuulub üle 100 katastriüksuse. Rohkem kui sada kinnistut on 55 metsaomanikul. Rohkem kui sajas omavalitsuses on metsamaad üheksal metsaomanikul ja kaheksa omaniku metsamaa paikneb kõigis Eesti maakondades.

Ei raiu Eestit lagedaks

Pea kogu taasiseseisvusaja kõlanud tuntud lause, nagu raiutaks Eesti kohe lagedaks, ei ole tõsi. Metsaomanike hulk on küll suur, kuid majandajaid erametsas nii palju kaugeltki ei ole. Üks põhjus: suure hulga omanike mets on nii väike, et seda pole võimalik tavapäraselt majandada.

Uuringu järgi esitasid metsaomanikud 2014. aastal raieks metsateatisi pindala kohta, mis on 7,6% erametsade kogupindalast. Raieid plaanis 10 668 erametsaomanikku ehk umbes kümnendik kõikidest. Kõige aktiivsemad majandajad on eraisikutest metsaomanike seas need, kellele kuulub 10‒50 ha metsamaad ja juriidilistest isikutest metsaomanike seas need, kelle metsaomand on üle 500 ha suur.

Seoses majandustegevusega uuriti ka metsatoetuste kasutamist. Toetust saanud metsaomanikud, keda oli 5,7% kõikidest erametsaomanikest, on teistest aktiivsemad majandajad.

Metsaühistutesse kuulus 2015. aastal 8099 metsaomanikku. Võrreldes 2010. aastaga on ühistute liikmete arv kasvanud 3,1 korda ja nende metsamaa pindala on viie aastaga kahekordistunud. Uurijad on välja arvestanud, et metsaühistute liikmed on raieplaanide järgi võttes 2,4 korda aktiivsemad kui need metsaomanikud, kes ühistutesse ei kuulu.

Kõige paiksemad metsaomanikud on Rapla-, Hiiu-, Jõgeva- ja Põlvamaal. Kõige rohkem oma metsast kaugel elavaid inimesi on Harju-, Tartu- ja Pärnumaal.

Allikas: uuring „Eesti erametsaomandi struktuur ja kasutamine 2015. aastal”