Märts – kevad tuleb päikese ja vahtramahlaga

Vahtramahl on äärmiselt kasulik ja organismi kosutav kevadine jook. Tänavu hakkas vahtramahl jooksma juba veebruaris. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tänavu hakkas vaher jooksma juba veebruarikuus. Nii et kui paistab päike ja jagub soojakraade, siis saab seda magusat, puhast ja äärmiselt kasulikku jooki juba koguda. 

Vahtramahl sisaldab orgaanilisi happeid, fenoole, aminohappeid ja peptiide, taimseid hormoone, mineraalaineid, mikroelemente ja vitamiine. See on kasulik südamehaiguste korral ja organismi puhastamiseks.

Maailma üks kallimaid dieettoidulisandeid sisaldab vahtrasiirupit, tšillit ja kofeiini. Meil Eestis on aga luksus saada naturaalset vahtramahla. Meie pere ei raatsi vahtramahlale maitseks rohkem midagi lisada, vaid tarbime seda kosutavat jooki naturaalselt. Praegu on hea aeg panna vahtramahla ka sügavkülma. Suvel palava päevaga on see suurepärane janukustutaja.

Esimene suutäis sügavkülmast sulatatud vahtramahla on ülimagus, sest suhkur tõuseb pinnale. Vahtrasiirupit valmistatakse Kanada vahtrast, sest see sisaldab suhkrut 7%. Eesti vahtramahlas on suhkrusisaldus 3,5–4%.

Mahla saamiseks puuritakse auk poole kuni ühe meetri kõrgusele tüvesse. Pärast mahla kinnijäämist täidetakse auk puupunniga.

Viimased talvised taimed

Enne suure kevade algust saab märtsis koguda veel talviseid taimi. Näiteks männipungi on hea koguda nohu ja külmetusvastase salvi jaoks või köha korral inhalatsiooni tegemiseks, sest märtsis on pungad veel vaigused. Samuti saab kuivatada kuuseokkaid, need pulbriks jahvatada ning valmistada ürdisoola või lisada neid teesegudesse.

Veel võib koguda kasepungi, millest valmistatud salv aitab hästi ekseemide ja seenbakterite vastu. Kasepungadega võib teha ka teekuuri organismi puhastamiseks, kuid nendega ei tohi liialdada. Kel on neerud haiged, ei tohiks aga üldse kasepungateed juua. Tervele inimesele on sobilik 7–10päevane kuur organismi puhastamiseks. Tõmmise valmistamiseks keetke kasepungi vees 10 minutit. Üks supilusikatäis tõmmist võetakse sisse kolm korda päevas.

Paplipungadest saab samuti hea salvi dermatiitide, toidust ja keemilistest ainetest tekkinud sügelevate löövete, psoriaasi ja mädapunnide vastu. Salvi peab valmistama väiksel kuumusel ja kaane all, et eeterlikud õlid ära ei lenduks. Võib kasutada searasva, kui seda on saada mahedalt. Mina kasutan mahedat linaseemneõli, sheavõid või kookosrasva. Rasv sulatatakse üles, pannakse pungad sisse ja lastakse soojas seista 6–10 tundi. Järgmisel päeval sulatage segu uuesti üles ja kurnake.

Vene rahvas on kasutanud paplipungadest valmistatud tõmmist ka seespidiselt bakterite hävitamiseks. Tõmmist tarvitatakse siiski üks supilusikatäis või lonks korraga, mitte ei jooda tassi kaupa.

Haavapungad on sama toimega nagu paplipungadki, üksnes natuke nõrgemad, aga see-eest puhtas kohas kättesaadavamad.

Varemerohi ja soopihl

Märtsis on veel viimane aeg varuda varemerohtu salvide ja õlide valmistamiseks. Salv aitab hästi traumade ja veenilaiendite korral. Kui kevadel jääb selg aias kaevamisest haigeks või valutavad käed-õlad, siis on hea määrida neile õli või salvi, mis valmistatud varemerohust, männipungadest ja lavendlist. Salv sobib hästi lihasepingete leevendamiseks ka arvuti taga töötajale või autojuhile, samuti on sellest abi trauma korral.

Kuni lehtede tekkimiseni võib sooservalt või märgalalt koguda veel soopihla varsi, need toatemperatuuril kuivatada ja valmistada tinktuuri või teed. Soopihl hävitab streptokokke ja stafülokokke, aitab kopsu-, soolte- ja roospõletike ning reuma ja radikuliidi korral ja nende järelravis. Soopihla tinktuur koos purpur-siilikübaraga on tõhus abiline isegi krooniliste ja raskete põletike korral. Tinktuuri valmistamiseks valage mõlemad taimed viinaga üle ja tarvitage segu supilusikatäis päevas või teelusikatäis 2–3 korda päevas 10–14 päeva vältel. Soopihla vartest saab ka reuma ja radikuliidi vastu hea salvi, mille valmistamisest on varasemalt taimetarga küljel juttu olnud.

Esimesed rohelised

Pärast lume sulamist tärkavad lõunapäikese käes juba esimesed nõgese- ja nurmenukunutid, millest saab teha organismi turgutavat teed ja lisada neid suppidele, kotlettidesse ja teistesse toitudesse. Nurmenukunutid on juba sügisel väljas ja neidki saab salatisse panna.

Vereurmarohunutid on samuti juba lumest väljas – neist saab valmistada teed, mis aitab hästi maksa- ja sapipõiepõletiku korral, lahjendatuna või õlina aitab see ka nahaaluste kasvajate, papilloomide ja jalaseene vastu. Hoiatan, et vereurmarohi on mürgine. Selle õige kasutamise kohta uurige proviisorilt või Ain Raali ja teiste proviisorite raamatutest.

Terve märtsi- ja aprillikuu saab maa alt kaevata välja maapirne, neid kuivatada või valmistada salatit, püreesuppi või praadida neid võis. Maapirn on diabeetikutele hea ohutu magustaja, sest ei tõsta veresuhkru taset, kuid teeb toidu magusaks. Lisaks on maapirn täis mineraalaineid ja vitamiine, et keha kevadel turgutada ja puhastada. Ma ise lisan maapirni näiteks smuutide sisse.

Esimesi paiseleheõisi on hea kasutada köha ravimiseks, sest paiseleht puhastab hästi kopsualveoole mädasest limast.

Märtsi lõpus või aprilli alguses saab korjata juba esimesi karulaugu lehetutte. Selles sisalduvad väävliühendid tapavad pisikuid ning C-vitamiini on neis lehtedes 20 korda rohkem kui sidrunis. Nii et iga leheke on üliväärtuslikke toitaineid täis.

Kuni aprillini tasub korjata veel lepakäbisid, mis on üks parimaid vahendeid kõhulahtisuse ja sooltepõletike korral. Leevendust saab juba viie minutiga. Tee valmistamiseks võtke supilusikatäis lepakäbisid, valage keeva veega üle ja laske 5–10 minutit seista, siis on tee valmis. Mida kauem tee seisab, seda tugevamaks tõmmis muutub.

Enne lehteminekut

Enne kui puud lehte lähevad, saab metsast ilusasti kätte kasekäsna. Koguge, tükeldage ja kuivatage see ning tehke tõmmist. Selleks valage kasekäsn kuuma veega üle ja laske seista pool kuni kaks tundi. Kasekäsn alandab veresuhkru taset, tõstab toonust, aitab vähendada kasvajate mõõtmeid, alandab palavikku ja parandab enesetunnet. Tervel inimesel tugevdab kasekäsn immuunsüsteemi.

Veresuhkrut alandavad ka mustikavarred ja võrsed, mida tuleks keeta 10–30 minutit tasasel tulel või hoida termoses paar tundi. Viimane aeg on veel ka pohlalehti koguda, sest ilmade soojenedes muutuvad lehed kuivatades mustaks ja toimeaineid enam pole. Pohlalehekeedus aitab põie- ja neerupõletiku korral. Kuuri pikkus võiks olla 7–10 päeva, mitte rohkem. Selleks keetke lehti 30 minutit ja laske tõmmata 45 minutit soojas. Teed jooge lonksudena tassitäis päevas. Lehtede kuivatamiseks on sobiv toatemperatuur 25–30 kraadi. Vastasel juhul muutuvad need mustaks. Kuivatatud pohlalehed säilivad kolm aastat.

Rohkem lugemist taimedest ja infot taimetarga õpitubade kohta leiab Karepa ravimtaimeaia koduleheküljelt www.ravimtaimeaed.ee.