Pelletimaailmas ruulib Eesti

Sel aastal on osaühingul Ardor plaanis toota 55 000 tonni pelleteid. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Ei ole just palju asju, milles Eesti maailmas esikohal on. Aga pelleti tootmises elaniku kohta peaks küll juhtiv positsioon Eesti käes olema.

Oma panuse annab sellesse ka Rakvere külje all Sõmerul asuv kvaliteetseid premium-klassi pelleteid tootev osaühing Ardor. Ettevõtte juhataja Kuido Kuntro räägib, et Eestis toodetakse umbes tonn pelletit iga elaniku kohta aastas. Kui arvestada, et ühepereelamu kütmiseks kulub aastas viis-kuus tonni pelleteid, siis on tegemist ikka väga märkimisväärse kogusega. Ning nii pole ka imestada, et lõviosa meie pelletitoodangust läheb ekspordiks.

OÜ Ardor alustas tootmist kaks aastat tagasi, 2014. aasta jaanuaris. Sel aastal on ettevõttel plaanis toota 55 000 tonni pelleteid. Taolise koguseni jõudmiseks töötab tehas ööpäev läbi. Et suurema osa tööst teevad masinad, on korraga ametis vaid kaks töömeest.

Ardor on üks vähestest pelletitootjatest Eestis, kes toodab ainult premium-klassi küttematerjali. „Oleme üks väheseid, kes kasutab höövlitööstuse jääke ehk juba kuivatatud materjali,” kõneleb Kuido Kuntro. Ardori pellet on väga hele, sest ei sisalda puukoort.

See aga tähendab, et firma ise enam toorainet kuivatama ei pea ning tootmine on selle võrra ökonoomsem, pellet aga madala tuhasisaldusega ning seetõttu parem küttekolde tervisele.

Peamised tooraineallikad Ardori jaoks on Lääne-Virumaal asuvad höövlitööstused, ent saepuru ja höövlilaastu tuuakse kaugemaltki.

„100–120 kilomeetrit on see kaugus, kust veel kannatab tuua, kaugemalt pole enam mõtet,” nendib Kuntro.

Pelleti tootmisel kasutatakse vaid rohelist energiat, ka on Ardoril ENplus A1 sertifikaat. „Eestis sellele eriti veel tähelepanu ei pöörata, aga ilma selleta on eksportida raske ja paljudes kohtades sertifikaadi puudumisel üldse jutule ei võetagi,” selgitab ettevõtte juht.

Sõmeru pelletitehas töötab ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas. Vaid suvel tehakse kahenädalane paus tehnika hooldamiseks. Muul ajal seiskub tootmine vaid väiksemate probleemide korral. Näiteks veebruari jooksul peatati tootmisliin vaid kolmeks tunniks.

Umbes nii kaua võtab aega suure matriitsi vahetus. Kuni 90 kraadini kuumutatud saepuru pressitakse läbi matriitsi „sõela” pelletiks. Saepuru on küll pehme kraam, kuid kulutab umbes 6500 eurot maksva matriitsi siiski suhteliselt kiiresti läbi, nii et neid kulub paar tükki aastas.

Toodangu kvaliteedi tagamiseks testitakse-kontrollitakse seda iga kolme tunni tagant. Ettevõtte kontoris on pisuke ladu, kus väikestes kotikestes viimase kolmveerandi aasta toodangu näidised.

Nafta odav hind mõjutab Kuido Kuntro sõnul ka pelletitootjaid, kuid seda ehk pisut üllatava nurga alt – õli ja gaas on suhteliselt odavad ning inimesed ei kipu endale uusi küttekoldeid soetama. „Seega võetakse meilt kasvuruumi veidi vähemaks,” märgib Kuntro.

Muret, et Eestis pelletist puudus kätte tuleks, tema sõnul ei ole. „Vähemalt lähema paarikümne aasta jooksul küll mitte, sest toodangust jääb koduturule praegu vaid umbes viie protsendi kanti,” ütleb Kuntro.

Ardor tahab koduturul müüdava pelleti osakaalu suurendada, selleks muretseti aasta alguses veok, mis võimaldab pelletit puistena soovijateni transportida. Kuntro räägib, et puhurauto võimaldab pelletit tarbija mahutisse transportida, mõistlik kogus, mille puhul taolist masinat kasutada, oleks vähemalt paar tonni.

Ettevõtte müügijuhi Heiti Nõmme sõnul mahub kolme sektsiooniga masinasse umbes 15 tonni pelletit, nii et ühe ringiga saab kauba viia päris mitme soovijani.

Tasapisi on mõlgutatud mõtteid pakkimisliini soetamisest, et ka Sõmerul valminud kvaliteetset premium-pelletit saaks kaubamärgi A-pellet all turustatama hakata.

Praegu on võimalik Ardorist osta väikekottidesse pakitud pelletit, mis on toodetud samasse Purutuli gruppi kuuluvas Warmestoni tehases. Purutuli gruppi kuulub kolm ettevõtet ja kokku on üle Eesti neli pelletitehast: OÜ Purutuli tehas Saugas Pärnumaal, OÜ Ardor tehas Sõmerul Lääne-Virumaal ning OÜ Warmeston tehased Järveres, Võrumaal ja Purilas Raplamaal. Toodetakse tehases nii tööstuslikku kui ka premium-pelletit. A-pelleti kaubamärgi all turustatakse ainult premium-pelletit.

Tükk aega on pelletist räägitud, aga mis imevigur see siis õieti on? Põhimõtteliselt on tegemist kuumuse ja rõhu all kokku pressitud saepuruga ehk saepurugraanulitega. Tegemist on puhtast puidust toodetud loodusliku ja kõrge kütteväärtusega energiaallikaga.

Põhiliselt toodetakse kuue- ja kaheksamillimeetrilise läbimõõduga pelleteid. „Kaheksamillimeetrilised on kasutusel valdavalt Eestis, Rootsis ja Taanis, mujal Euroopas kasutatakse kuuemillimeetrilisi,” täpsustab Kuntro, kelle sõnul kütmisel tegelikult sisuliselt mingit vahet ei ole. Peenema pelleti kasuks räägib tõik, et see ei kipu pelletikatla kütte etteandmise süsteemi ummistama, nagu seda vahel jämedamaga juhtuda võib.

Pelleti pikkus on samuti reguleeritud. Minimaalselt võib see olla 3,15 millimeetrit, maksimaalselt aga neli sentimeetrit. „Pikemad võivad hakata näiteks kamina etteandesüsteemi kinni jääma,” selgitab Kuido Kuntro. Samas on miinimumpikkusega pelleti hulk toodangus rangelt limiteeritud ning see võib olla väga väike.

Pellet põleb CO₂ suhtes neutraalselt ehk pelletid eraldavad põledes sama palju süsinikdioksiidi, kui palju puit oma kasvamise ajal endaga sidus või eraldaks siis, kui puit jääks metsa ning mädaneks ära.

Lisaks sellele, et pellet on mugav ja hea küttematerjal, kasutavad paljud kassipidajad seda kassikasti täiteks. Eriti just kuuemillimeetrist pelletit. Kes kord kassiliiva asemel pelletit proovinud, sel enam tagasiteed liiva juurde ei ole, sest pelletiga on märksa mõnusam ja mugavam toimetada.