Kui kaua kestab vabatahtlik ühinemine ja mis seejärel saab?
Kersten Kattai: seaduseelnõu uue versiooni järgi kestab vabatahtlike ühinemiste periood käesoleva aasta detsembri lõpuni. Seejärel algab liitmine valitsuse otsusel. Tegemist on erinevate terminitega – praegu käib ühinemine ja siis algab liitmine. Kuidas see täpselt käib, ma detailideni ei kirjeldaks.
Georg Sootla: üks asi, millest praegu eriti ei räägita: uus omavalitsuste muster eeldab hoopis teistsugust maavalitsuste rolli. See tekitab kindlasti muutusi keskvõimu ja kohaliku tasandi suhetes. Hakkab tekkima reaalsem partnerlus.
Kersten Kattai: vaja on muutust konkurentsipõhisest omavalitsussüsteemist koostööpõhiseks, et ühiselt väljendada riigile oma huvisid ja rääkida kaasa riigi poliitikates. Riik saab endale kohalikul tasandil tugevad partnerid.
Võtame näiteks kohaliku tulubaasi kujunemise. Kas täna on omavalitsused valmis välja tulema põhimõtteliste muudatusettepanekutega omavalitsuste tulubaasi kujundamises? Meie ootus on, et reformi järel tekiks omavalitsustel reaalne võimalus iseseisvalt oma tulusid kujundada, aga koos sellega ka vastutus oma elanike ees.
Milliseid ohte te näete, mille taha võib haldusreform takerduda või millised on selle nõrgad kohad?
Georg Sootla: üks pudelikael võib olla kogenud läbirääkijate ja tugevate juhtide nappus väiksemates kohtades. Need on keerulised läbirääkimised, mis võivad takerduda isikute taha. Me vajame kogenud juhte, et ühinemised algatada ja edukalt lõpuni viia.
Kersten Kattai: üks oht on ka ääremaastumine, millest tihti räägitakse. Võib juhtuda, et vallasisene juhtimisstruktuur ei arvesta piisavalt eri piirkondadega. Juhtimine peab olema selline, et avalikud teenused on inimesele kättesaadavad, olenemata sellest, kus ta elab. Sõidab ametnik, mitte inimene.
Takistuseks võib saada seegi, et kogukond on väga eripalgeline ega suuda konflikte ületada. Samuti võivad ühinemisläbirääkimisi raskendada varasemad ebamõistlikud investeerimisotsused.
Ohte on mitmesuguseid ja neid tuleb teadvustada. Seepärast on minu esimesi küsimusi alati omavalitsustele, millised on nende ootused ja kartused ühinemisega seoses.
Georg Sootla: head läbirääkimised pole need, kus kõik on kohe pealtnäha üksmeelel, vaid sellised, kus eriarvamused on kohe alguses laual ja siis hakatakse ühisosa otsima.