/nginx/o/2016/02/25/5092443t1hbfa6.jpg)
Turismitaludes ja puhkekeskustes võib talvelgi olla vilgas liikumine, aga seda vaid nädalavahetustel ja juhul kui talu ümbruses saab sportida, käia jahil või matkadel. Pärnu maakonna maapiirkondade puhkemajandus on enamjaolt orienteeritud suvekuudele, vaiksevõitu talve kasutakse ära remonditöödeks.
Ehkki päris tühjad pole voodikohad ka siis ja üritusi (seminarid, pulmad, talvepäevad, sünnipäevad, perepuhkused) peetakse pimedalgi ajal, on need jaanuaris, veebruaris ja märtsis siiski pigem harvad kui iganädalased.
Tõstamaa vallas asuva Maria ja Jõuluvana Korstna talu kompleksi omaniku Riina Ranna sõnutsi toovad nende juurde inimesi loodus ja võimalus seigelda metsas, rabamaastikul ja merel, teisalt aga ratsakeskus, mille kasutamine ei küsi, kas õues sirab päike või möllab maru.
Mitmekülgsus annab võimaluse olla paindlik: kui ilm on ilus, saab metsateedel hobuvankri või -reega lustisõitu teha ning liivakattega väljakul ratsutada, kui ilmaolud veavad alt, on tulijate kasutuses sisemaneež.
Selsamal loogikal toimib Jõuluvana Korstna talu, mille nimest ei tasu end eksitada lasta ja arvata, et siia on asja vaid jõuluperioodil.
„Jõuluvana kodus jagub aasta ringi põnevat tegevust kogu perele nii hoonetes seeskui õuealal. Peale võimaluse uudistada loomaperet pakume gruppidele ettetellimisel rahvakalendri tähtpäevadest lähtuvaid meeleolukaid programme,” räägib Rand.
Kui Maria talu on tegutsenud juba 1993. aastast, siis selle kõrvale rajatud Jõuluvana Korstna talu avati alles tunamullu.
Eelmisel aastal valiti Korstna talu 58 projekti hulgast maamajanduse infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo ja MTÜ Eesti Maaturismi koostatud rändnäitusele „Maaturismi edulood”. Sama projekti raames sai Jõuluvana Korstna talu ”
Ranna ütlust mööda loodigi 20 aastat tegutsenud Maria talu kõrvale veel teinegi talu, et külalistel oleks maal huvitavam ja pakkumaks teistest eristuvaid ajaviiteväljundeid.
Mis puudutab praegust talve, siis see on Ranna hinnangul enam-vähem samasugune nagu eelmisedki.
„Talviti käib turismitaludes ikkagi oluliselt vähem külalisi kui suvehooajal. Võiks välja tuua asjaolu, et kui talv on ilus ja lumine, siis käib maal rohkem inimesi, vähemasti meie talus. Tullakse lihtsalt niisama ilusat talvist loodust nautima ja reesõidule,” jutustab Rand.
Maria ja Jõuluvana Korstna talu pererahvale kuluvad talvekuud hingetõmbamiseks ja suveks valmistumiseks. Tehakse väiksemaid remonditöid ning toimetamist jagub kontorilaua taha, sest kirjavahetus klientidega ja broneerimine suveks kogub tasapisi hoogu.
Et maaturism on aasta lõikes etteaimamatum kui näiteks spaaturism, on suvi taludele ja puhkekeskustele peamine teenimise aeg.
„Siis tuleb anda endast maksimum ja võimalikult hästi teenida, et madalhooaeg üle elada,” tõdeb Rand.
Sügisest kevadeni on tema talude peamisteks klientideks seminare ja koolituspäevi korraldavad ettevõtted. Detsembris on mõistagi ülekaalus jõulupeod ja asutuste talvepäevad. Niisama reisijaid ja puhkajaid liigub sellal vähe.
Tavaline talvine külaline on Eesti inimene, kes tuleb maale kolleegide seltsis lipsu lõdvaks laskma, koolitusele ja/või tähistama. Võõramaalasi juhtub madalhooajal maale haruharva.
„Välismaalastest satuvad meie tallu pigem grupid, kes tulevad lihtsalt õhtut veetma ja osa saama meie rahvuslikust programmist, mida pakume nii soome, inglise kui vene keeles,” kirjeldab Rand.
Kuna Pärnumaa asub Tallinna ja Riia vahel, on Tõstamaale Maria tallu sõitnud kokku mitmed rahvusvahelised ettevõtted, millel on harud nii Tallinnas kui Riias.
Elamaks mõõnaaja talutavalt üle ja hajutamaks riske, tuleb Ranna arvates olla kogu aeg loov ja uuenduslik – vaid nii saab hoida klientides huvi ja tahet linnast välja tulla.
„Sellepärast oleme rajanud Maria talu juurde ratsakeskuse ja Jõuluvana Korstna talu ning loomulikult teeme koostööd nii kohalike kui ka kaugemate ettevõtetega. Meie näiteks teeme aktiivselt koostööd Seikle Vabaks meeskonna ja Tõstamaa mõisaga, kellega oleme kokku pannud mitu vahvat koostööpaketti,” tutvustab Rand.
Pärnust umbes kümne kilomeetri kaugusel Sauga vallas Nurme külas tegutsev Uueda puhkekeskus mahutab suveperioodil 93 ja talvel 38 inimest.
Turistidel on 1998. aastast tegutsenud puhkekülasse perenaise Liia Uusi jutu järgi rohkem asja suvel, kui saab grillida ja kasutada puhkekeskuse ruumikat õueala.
„Üldjuhul turistid talvel meieni ei jõua. Selles mõttes on käesolev talv sarnane eelnevatega. Praegu majutame firmade töömehi, mõnel nädalavahetusel toimuvad meil seminarid-koolitused või sünnipäevad-pulmad,” avaldab Uus.
Uueda puhkekeskuses on eri majades kaks saali: üks neist mahutab kuni 50 ja teine kuni sadakond pidulist.
Nõnda saab keskust rentida korraga kahte ürituse jaoks.
Arendatakse ja ehitatakse Uusi jutu järgi aasta läbi ning siin pole pererahva silmis vahet, kas väljas paugub pakane või õilmitseb suvi.
Audru vallas Marksa külas otse mere kaldal paiknev Ojako puhke- ja koolituskeskus alustas 16 aasta eest tavalise ühe maja turismitaluna, ent on nüüdseks kosunud kuuest majutushoonest ja talumajast koosneva kompleksini, mis suudab majutada küll korraga kuni 65 inimest, aga suveüritusel osalejaid toitlustada ka kolmesaja inimese jagu.
Tüüpiline Ojako külastaja on eestlane, ent aeg-ajalt maabub siin välismaalasigi.
Puhke- ja koolituskeskuse omaniku Ly Oja sõnade kohaselt täituvad nende majad üritusekeskselt. See tähendab, et juhuslikke turiste peatub harva ja ruume renditakse konverentside, seminaride ja suvepäevade tarbeks, eraisikutele ka pulmapidudeks ja sünnipäevadeks.
Ojako pakutav „Romantiline pulm mere kaldal” meelitab kohale palju eri rahvustest pulmapaare. Marksa külas on pidanud pulmapidu paarid, kus üks või mõlemad abiellujad on pärit Lääne-Euroopa või Skandinaaviast ning isegi nii kaugelt kui Hiinast.
Suur osa pulmast toimub algusest lõpuni kohapeal: saabudes seatakse end sisse, järgneb registreerimine mere kaldal, õnnitlemine ja uhke pidu.
Suvekuudeks broneeritakse Ojako juba aastaid vähemalt aasta ette. Selleks aastaks on keskus reserveeritud juba 17 pulmaks ja on jõutud 2017. aasta suveks nelja pulmapeo broneeringud kinnitada.
Rahvaarvult suurimad pulmad on olnud 150 inimesega.
Talv on ürituste koha pealt rahulik ja möödub enamjaolt ehitamise tähe all.
„Kuna suvine periood on meil väga-väga töine, siis talvel peab leidma aega akude laadimiseks, lugemiseks ja perega koosolemiseks,” ei näe Oja vaikelus midagi halba.
Jahiseltskonnad Euroopast
Saarde vallas Laiksaare metsade vahel asuv Vango Imedemaa on puhketaluna tegutsenud kümmekond aastat.
Läinud suvel vahetas Vango omanikku ja uutel omanikel täit üleelamise kogemust veel pole. Küll on nad käesoleva talvega ära näinud, et vaiksemat aega tasub kasutada suve planeerimiseks ja remondiks.
„Hoiame ja hindame oma ajaloolise hõnguga üle saja-aastasi maju, aga samal ajal püüame talule väheke uuema, värskema ja värvilisema näo luua. Vango Imedemaa veebikodugi on värskendamisel,” seletab puhkekeskuse omanik Triin Kallas.
Vango Imedemaa teeb külastajate aja sisustamisel koostööd osaühinguga Seiklusring, ent lõviosa kahe peale pakutavast vabaõhutegevustest sobib paremini sooja aega.
Vaid rabamatkad on populaarsed aasta ringi.
Vangost jäävad kiviviske kaugusele Tolkuse ja Nigula raba, Rae järv ja Laiksaare lammimetsa õpperajad.
Kui talvel ei tule turist, kes otsib lisaks meelelahutusele ööbimiskohtagi, sisustab Vango pererahvas argipäevi kooliõpilastele seiklusmänge ja õuesõpet korraldades.
Ometi ei saa Kallase sõnutsi öelda, et tali turistide osas päris vaikselt mööda veereb.
„Sügisest kevadeni jõuab meile loodusturiste, kes oskavad hinnata siinset vaikust ja liigirikkust. Neid tuleb lisaks meie oma inimestele ka Suurbritanniast ja Itaaliast ning sügisel käis jahiseltskondi Norrast ja Soomest,” räägib ta.
Läti perede seas on Lottemaa suvel väga populaarne, neile meeldib pärast
teemapargi külastust Vangol puhata-jalutada-ujuda.
Hea meelega võõrustatakse Vangol sõltumata aastaajast seminare. Kuna perenaine on töötanud 20 aastat ülikoolis, on puhkekeskusel head suhted kõiksuguste põnevate kevad-, sügis- või suvekoolide korraldajatega.
„Pidudega tegeleme vähem, aga on ette tulnud, et inimesed korraldavad meil perekondlikke sündmusi, nagu pulmad või juubelid,” ütleb Kallas.
/nginx/o/2016/02/01/4957079t1hd965.jpg)