Parima kartulisaagi saab mahe- ja tavaviljelussüsteeme kombineerides

Foto: Marko Saarm

Maaülikoolis kaitstud doktoritöös uuriti viljelussüsteemide mõju kartuli mugulasaagile ja kvaliteedile. Selgeks sai ka see, kuidas mõjutab viljelussüsteem kartuli vastuvõtlikkust haigustele.    

Kui varasemates uuringutes on keskendutud eraldi kas mahe- või tavaviljelussüsteemide uurimisele, siis maaülikooli doktor Berit Teini sõnutsi on väga tähtis neid kahte süsteemi samal ajal, ühesugustes külvikordades testida ning siis näitajaid omavahel võrrelda. Seda ta oma doktoritöös ka tegi. Teini katses oli kokku kuus viljelussüsteemi: neli tavaviljeluses ja kaks maheviljeluses. Tavaviljelussüsteemidest ühel väetisi ei kasutatud ning kolm ülejäänut erinesid kasutatud lämmastikväetise koguse poolest. Maheviljelussüsteemide erinevus oli aga see, et ühele külvati pärast kartulisaagi koristust vahekultuurid, nagu raihein taliraps ja talirukis. Teisele aga vahekultuure ei külvatud ning kartuleid väetati täielikult komposteerunud veisesõnnikuga.

Katse viis huvitavate tulemusteni. Näiteks sai kinnitust teadmine, et tavaviljeluses kasvatatud kartulisaak on maheviljeluses kasvatatust suurem. Maheviljeluse saak moodustab tavaviljeluses kasvatatust vaid veidi üle poole. Tein leiab, et selle põhjus on lämmastikku sisaldavate mineraalväetiste kasutamine. Oma töös toob ta välja, et mineraalsete väetiste kasutamisel on taimel toitainete omastamine lihtsam ja nende mõju taimes kiirem kui orgaaniliste väetiste kasutamisel. Maheviljeluses oli madalam ka kaubanduslik saak. Kaubanduslikuks saagiks loetakse mugulaid, mille diameeter on suurem kui 35 millimeetrit. Teini doktoritööst tuleb välja, et üldiselt võib maheviljeluse kartulisaak moodustada kuni 80% tavaviljeluse saagist.

Erineb ka mugulate kvaliteet

Viljelussüsteemid mõjusid mõneti erinevalt ka mugulate kvaliteedele. Viljelussüsteem ei mõjuta küll kartulite kaltsiumi, kaaliumi, tärklise ja kuivaine sisaldust, kuid mõne aine puhul on mugulate kvaliteet viljelussüsteemiga siiski seotud. Näiteks oli maheviljeluse kartulite üldfosfori sisaldus tavaviljelusega võrreldes suurem. Suur fosforisisaldus aga vähendab kaubandusliku saagi suurust. Rohkem üldlämmastikku ja nitraate sisaldasid need mugulad, mis olid tavaviljelussüsteemides saanud palju lämmastikväetisi. Lämmastik suurendab kartulisaaki, kuid samas tõstab kartulite vastuvõtlikkust haigustele.

Taliraps kartulihaiguste vastu

Nii saab järeldada, et suurem lämmastikväetiste kasutamine tõi kaasa kartulitaimede suurema hõbekärnaga nakatumise. Tein märgib oma töös, et maheviljeluse kartulitel võis hõbekärna nakatumist vähendada vahekultuurina kasvatatud taliraps. See taim sisaldab glükosinolaate ja on lagunemisel bakteritele ja seentele surmava toimega. Veel märkas Tein katse käigus, et taliraps aitab kontrolli all hoida ka hariliku kärna levikut. Seevastu veisesõnnikuga väetamine suurendas nii harilikku kärna nakatumist kui ka haiguse tõsidust. Madal oli harilikku kärna nakatumine ka tavaviljelussüsteemides, kuna varasemaltki on leitud, et ammooniumipõhistel väetistel on haigust vähendav efekt.

Sarnane on lugu kuivmädanikku nakatumisega: taliraps aitas maheviljelussüsteemis seda kontrolli all hoida. Tavaviljelussüsteemis oli kuivmädanikku vähe kõrge lämmastikusisalduse tõttu.

Parim saak kaht kokku pannes

Berit Teini üllatas kõige rohkem see, et tegelikult on tava- ja mahesüsteemid mitmes asjas sarnased. „Ei saa kindlalt väita, et tava- või mahetootmine täielikult kvaliteetsema saagi annaks,” sõnab ta. Tein märgib, et tegelikult on mõlemal viljelussüsteemil head ja halvad küljed ning parima saagi annaks kahe süsteemi kombineerimine. Ta kirjutab, et suure ja kvaliteetse saagi huvides on soovitatav kasutada veisesõnnikut, mis annab mulda orgaanilise aine; vahekultuure, et tagada toitainete ringlus ning manustada mineraalset väetist. See peaks tema sõnul tagama hästi toimiva kartulikasvatuse süsteemi. Tein rõhutab, et kuigi praegu vahekultuure tavaviljeluses ei kasutata, oleks seda nii kulude vähendamiseks kui ka mitmekesisuse suurendamiseks väga soovitatav teha.

Veel sõnab Tein, et viljelussüsteemide kõrval on väga tähtis tegur ilm. Ilmast sõltub paljuski see, mida taim manustatavate toitainetega peale suudab hakata ning kuidas kahjulikele organismidele vastu paneb. „Stressis taim annab väikese ja tõenäoliselt mitte nii hea kvaliteediga saagi,” teab Tein.