Eesti siseturismi ettevõtetel läheb erinevalt ja üldiselt kehtib põhimõte „igaüks on oma õnne sepp“. Eduvalemisse lisandub kindlasti ka koostööaspekt – turismiettevõtte pidaja peab tegema koostööd piirkonnas tegutseva matkakorraldajaga ja vastupidi, ütleb MTÜ Eesti Maaturism tegevjuht Raili Mengel.
Eesti Maaturismi ühing on maaturismi teenusepakkujate katusorganisatsioon, mis tegutseb juba 2000. aastast ja millel praegu on liikmeid 276. Eesmärgiks on esindada liikmete huve ja arendada maaturismi mitmesuguste projektide ja ühistegevuste kaudu. Raili Mengel räägib intervjuus Maa Elule, milline seis Eesti siseturismi vallas valitseb.
Kuidas maaturismiettevõtjatel praegu läheb?
Olukord on erinev. Ei saa üheselt välja tuua, et seis on hea või halb, sest see sõltub hetkeolukorrast majanduses ning kindlasti ettevõttest ja ettevõtjast endast. Oluline on, et ettevõtja on ettevõtlik, arendab nii ennast kui oma ettevõtet eesmärgiga säilitada ettevõtte värskus ning külastajatele pakkuda uusi tooteid-teenuseid. Hästi tähtis on eristuda. Turule on tulnud uusi tegijaid, kes toovad turismiärisse kaasa värskeid tuuli. Nende tegutsemine ettevõtlusmaastikul on strateegiliselt läbi mõeldud, nad analüüsivad hoolega turgu ning positsioneerivad enda ettevõtet ja ettevõtmist väga täpselt.
Praegu on maaturismialal murdepunkt, kus aastakümneid turismiettevõtjana tegutsenud mõtlevad lõpetamisele. Nad on paarkümmend aastat olnud tegevad ja tunnevad, et on õige aeg kas teatepulk üle anda noorematele või lausa lõpetada. Noored tulevad uute mõtetega ja hoopis teise lähenemisega. Tihtipeale on nad käinud palju välismaal ringi ja rakendavad nähtut oma ettevõtte arendamisel. See on väga kasulik meie turismisektori arengule.
Kokkuvõttes julgen väita, et sektoril läheb tegusalt, ent sektori käekäigule ei saa ühest hinnangut anda – on neid, kellel läheb väga hästi, ja neidki, kes pole rahul olemasoleva külastajate arvuga. Samal hooajal võib olla nii neid, kellel on kõigi aegade halvimad majandustulemused, kui ka neid, kes tunnistavad, et just lõppes kõigi aegade parim turismihooaeg.
Milline see ala seestpoolt paistab? Sellest vist ei piisa, et mul on ilus talu ja pakun seal ööbimisvõimalust …
Olen ka ise olnud kaheksa aastat sellel alal ettevõtjana tegev ja aus tagasivaade nendele aastatele näitab, et tegu on nn rätsepatööga. Maaturismi alaga tegeledes tuleb olla loominguline ja igale külastajale läheneda personaalselt. Külastaja suhtes peab olema hea sisetunne, et aimata tema soove ja ootusi, peab suutma ennast külastajaga ühele lainele häälestada, et saaks pakkuda terviklikku külastuselamust.
Juba ammu ei meelita inimesi maale lihtsalt võimalusega seal magada, vaid külastajad otsivad emotsioone, kogemusi, seiklusi, uusi oskusi.
Kui oluline on ettevõtjate vaheline koostöö?
Ilma selleta ei saa ja omavaheline võrgustumine on ülioluline. Ettevõtjad on sellest aru saanud ja mul on hea meel siinkohal tõdeda, et me mitte ainult ei räägi koostööst, vaid reaalselt teeme seda. Kui ühel ettevõtjal on näiteks puhkemaja ja teine korraldab matkasid, siis on mõtet jõud ühendada ja mitte pidada teineteist konkurentideks, vaid headeks koostööpartneriteks.
Kes käivad maal puhkamas?
Valdavalt ikka meie oma eestimaalased käivad Eestit avastamas ja viimastel aastatel aina aktiivsemalt. Maapiirkonda on väga oodatud väliskülastajadki, ent seni on nende osakaal olnud tagasihoidlik.
Eestimaal tegutsevatel ettevõtetel on palju pakkuda, kuid tihtipeale jääb asi selle taha, et me ei jõua oma suurepäraste pakkumistega õigete inimesteni. Siit tuleneb minu soovitus enne mööda Eestit rändama minekut teha kindlasti natuke eeltööd, et leida üles õiged inimesed ja teenusepakkujad. Vastasel juhul võib olla nii, et soovitud elamus jääb kogemata. Näiteks Kihnu saarele lihtsalt kohale minnes võid avastada, et ega seal kõik ei käigi triibuliste seelikutega ega sõida külgkorviga mootorrattaga. Sul on vaja kohalikku teejuhti, kes viib sind õigetesse kohtadesse.
Mõnikord võib kuulda nurinat, et Eestis puhkamine on kallim kui välismaal. Mida te selle kohta ütlete?
Nii see võib olla küll ja ega meie hinnad ei ole tõepoolest madalad. Põhjus on selles, et meie ettevõtted on väga väikesed ja külastajaidki ei ole neil nii palju ning teenus, mida pakutakse, on personaalne. Oluline on teenuse hinna ja kvaliteedi tasakaal, et külastaja ei lahkuks tundega, nagu oleks ta teenuse eest liiga palju maksnud.
Majandus ei kasva praegu kuigi kiiresti ja räägitakse masu lähenemisest. Kui heas finantsilises seisus meie maaturismi ettevõtjad on – kas nad elavad kehvemad ajad üle?
Maaturismiga tegelemine on pigem elustiil. Neid ettevõtjaid, kes ainult sellest elatuvad, ei ole väga palju. Ja neid, kellel on korralikud reservid, on ilmselt veelgi vähem …
Järgmisest aastast peaks tõusma majutusettevõtete käibemaks. Mis see teie liikmetele kaasa toob?
See on väga keeruline teema. Tahaksin kutsuda mõne otsustaja mikroettevõtja elu maale proovima. Siis saadaks ehk aru, et on vaja enne otsuste vastuvõtmist natuke põhjalikumalt mõelda ja analüüsida ning otsuste tagajärgi ennetada.
Mõtleme käibemaksu tõusu kontekstis selle peale, et teenuse hind on meil juba praegu selline, et ega väga seda tõsta ei kannata. Seega käibemaksu tõusuga seonduva peab ettevõtja maksma oma tulude arvelt. Loomulikult jääb siis vähem vahendeid investeerimiseks. Minu arvates on käibemaksu muudatus lühiajalise efektiga, sest ettevõtlusele on selle mõju pigem negatiivne. Me kogu aeg toonitame oma riigi innovaatilisust, aga kui vaadata ettevõtluskeskkonna poole pealt, siis paraku näeme teiste riikide tagatulesid. Kui tahame riigina konkurentsis püsida, on seda võimalik teha ainult läbi atraktiivse ja jätkusuutliku ettevõtluskeskkonna ning selle kaudu, et meil säilib elu ka maal.
Palju kiidetakse ja tõstetakse esile neid, kes on teistele loonud töökohti, kuid seejuures unustatakse hoopiski tähtsam – eelkõige peab inimene looma töökoha iseendale. Need inimesed, kes maal elades suudavad luua endale ja oma pere liikmetele töökoha, on tunnustust väärt.
Milliste teemadega te veel Eesti Maaturismis praegu tegelete?
Meie ühingu jaoks olulisim on seista on liikmete huvide ja hea käekäigu eest.
Hetkel on aktuaalne vee süvaanalüüsi teema. Nimelt sätestab veeseadus, et kohe, kui sa kasutad puurkaevuvett avalikus teenuses, oled sa veekäitleja. Ehk maal tegutsev majutusettevõte on veekäitleja ja seetõttu peab ta korra kümne aasta jooksul tegema oma kasutatavale veele süvaanalüüsi. See ei ole aga sugugi odav lõbu ja selle otstarbekuski sellisel kujul on üsna küsitav. Näiteks peab viie voodikohaga talu, mis aastas kolm kuud majutusteenust pakub, tegema analüüsi, mis maksab 1080 eurot. Ettevõtjad on igati nõus iga-aastase tavaanalüüsi nõudega, ent kas peab mikro- ja väikeettevõte vett uurima samadel alustel suurte veekäitlejatega, on küsimus. Meie eesmärk on, et antud teema kontekstis vaadataks üle seadustes kehtivad sõnastused.
Veel tegeleb ühing koostöös maaeluministeeriumiga üle-eestilise Toidutee arendamisega, mille eesmärk on tulevikus olla loodava Läänemere Toidutee (Baltic Sea Culinary Routes) väärikas osa.
Alates selle aasta algusest on ühingul õigus välja anda üle-euroopalist kohaliku toidupärandi märgist Culinary Heritage. Märk oli seni kasutuses kaheteistkümnes Euroopa riigis, Eestist sai 13. riik.
Maaturismi ühingu jaoks on oluline kvaliteediteema. Eesti Maaturismi ühingul on õigus välja anda EHE-märgist. EHE (Ehtne ja Huvitav Eesti) on ökoturismi kvaliteedimärgis, millega tunnustatakse loodussõbralikke ja keskkonnasäästlikke turismitooteid-teenuseid. EHE märgist annab välja Eesti Maaturismi Ühing koostöös EASi turismiarenduskeskusega.
Praeguseks on EHE-märgisega tunnustatud 28 ettevõtte 37 väga erinevat toodet-teenust alates põnevatest matkadest kuni isemoodi spaakogemuseni välja.
Meie üks suur tegevuseesmärk on veel see, et majutusettevõtete järgusüsteem Rukkilill saaks integreeritud uude riigi loodavasse kvaliteedisüsteemi.
Alanud on ettevalmistused juba kolmandat aastat 1. mail toimuva avatud uste päeva korraldamiseks. Päevale on kutsutud osalema mitte ainult ühingu liikmed, vaid kõik turismiasjalised, -ettevõtted ja organisatsioonid. 1. mai turundustegevustele aitavad sel aastal kaasa EASi turismiarenduskeskus ja maaeluministeerium.
Tooge välja mõni enda hiljutine isiklik hea maaturismikogemus?
Kõige äsjasem kogemus pärineb jaanuaris Hiiumaal peetud toiduseminarilt ja Partsi veskis toimunud temaatilisest õhtusöögist Hiiumaa meremehe Herman Sergo auks. Emotsioon kestab siiani, sest see ei olnud lihtsalt hea söök, vaid terviklik ja täiuslik elamus. Väga ilusti olid kombineeritud Sergo lugu, maitseelamused, hea teenindus, sobiv olustik.
Sellised elamused jäävad meelde ja nendest räägitakse teistelegi inimestele. Inimeselt inimesele turundus toimib turismialal vägagi, olles kõige soodsam ja efektiivsem turunduskanal.