Kas imerohi viljakasvatajale?

Albiti kasutamine tõotab suuremat viljasaaki.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Eesti viimaste aastate viljelusvõistluse võitjad on biostimulaatorina kasutanud bakterväetist Albit, mille kohta on loodud isegi oma koduleht. Sealt võib lugeda, et Albit on antistressant, mis neutraliseerib keemiliste pestitsiidide ja väetiste põhjustatud stresse. Albit on ka fungitsiid, mis tõstab taimede immuunsust mitmete haiguste vastu. Ja lõpuks on Albit taimede kasvu regulaator, mis stimuleerib taime arengut, olles ühtaegu kaitse põua ja abiootilise stressi vastu. Vägisi jääb mulje, et tegu on viljakasvatajale mõeldud imerohuga.

Maa Elu pöördus Albiti preparaadi populariseerimise, müügi ja vahendamisega tegeleva osaühingu Eharik juhataja Arvi Villemsoni poole, et preparaadist pisut lähemat teavet saada.

Kas vastab tõele, et viljelusvõistluse võitjad on kasutanud Albitit?

Jah, tõesti, seda kasutasid nii 2014. kui ka 2015. aasta võitjad. Albitit kasutavad oma igapäevatöös paljud põllumehed. Võin kinnitada, et Albit on tõeline uuendus taimekasvatuspreparaatide hulgas, seda on pärjatud ka innovatsiooni preemiaga. Albit on näiteks Venemaal ainuke sertifitseeritud vahend põuakindluse tõstmiseks.

2015. aasta viljelusvõistluse võitja Margus Lepa püstitatud rekordid talinisu (10,7 t/ha) ja rapsi (6,87 t/ha) kasvatuses on Eesti oludes klass omaette. Mõlema saagi saamisel kasutas ta biostimulaatorina Albitit.

Kui suur on siis Albiti osatähtsus nendes rekordites? Kuidas see suudab saaki mõjutada? See huvitab nii võitjaid endid kui ka teisi põllumehi.

Vastuse annab Eesti taimekasvatuse instituudis tehtud katse talinisuga aastail 2014–2015. Sort Fredis andis kontrollpõllul 9020 kg hektari kohta ja Albitit kasutades 9524 kg – seega saagikuse tõus oli 504 kg. Katses kasutati Albitit puhtimis- ja pritsimissegudes, kulutades 84 milliliitrit hektari kohta (kaks pritsimist ja puhtimine), rahaline kulu hektari kohta oli 9,2 eurot. Seega 504 kilogrammi nisu tootmiseks kulutati 9,2 eurot, selle koguse nisu müügihind on umbes 80 eurot.

EMVI Ülenurme põldudel tehti 2012. aastal katse suvirapsiga Clipper. Seal oli kontrollpõllu saak 1742,4 kg/ha ja Albitiga töödeldud põllul 2488,4 kg/ha. Kulutati 60 milliliitrit Albitit ja saadi 746 kg/ha kohta lisasaaki. Asja uurides selgus, et rapsi peal kasutades on Albiti mõju üks suuremaid. Möödunud aasta hindades saadi seega lisatulu 246 eurot hektari kohta.

Need on teadlaste korraldatud katsed, mis tõestavad Albiti mõju erinevatele kultuuridele. Katseid korraldatakse ikka ja jälle mitmel pool maailmas, et kontrollida, kuidas Albit töötab. Kõik need on tõendanud seda, mida tootja on lubanud.

Milles siis on Albiti saladus, kuidas see suudab taimede kasvule selliselt mõjuda?

Tasub kuulata, mida teadlased räägivad. Taimekaitsevahendid on head ja vajalikud: need tapavad kahjureid, umbrohtu ja haigusi. Kui kasutame pestitsiide, siis meie taimi võib võrrelda kössi tõmbuva inimesega, kui talle külma või kuuma vett kaela kallata. Inimesel tekib stress ning taimelgi tekib stress ja kahjustus mürkidest, külmast ja kuumast. Taime kasv peatub reeglina iga kord pärast sellist külma või sooja dušši. Halvemal juhul võib taim saada kahjustusi. Kui inimene võtab antibiootikume, siis tapame enda sees nii kahjulikud bakterid kui ka hävitame oma loomuliku bakteriaalse keskkonna – vähendame immuunsust. Sama toimub taimega.

Ehkki pestitsiidid on vajalikud, tekib küsimus, kuidas saada üle nende kasutamisega kaasnevast stressist, immuunsuse nõrgenemisest ja kasvu peatumisest. Teadlased ongi kindlaks teinud, et traditsiooniliste pestitsiidide puudus on, et need ei suuda taimi kaitsta ökoloogilise stressi eest. Kogu taimekaitse arsenal on suunatud võitlusele erinevate haiguste ja kahjuritega, mis hinnanguliselt suudavad mõjutada saagikust 15–30 protsenti. Kõige suurem mõju saagikusele on stressidel, nagu põud, öökülm, kõrge temperatuur, pinnase reostus ja soolsus, pestitsiidide põhjustatud häired jm. Eri stresside mõju võib küündida 51–82 protsendini, mis ületab tunduvalt haiguste ja kahjurite tekitatud kahju. Igasugune taimede ravimine või kaitsmine pestitsiididega avaldab kahjuks taimele stressi tekitavat mõju. Väheneb taime fotosüntees ja kasv võib aeglustuda mõnest päevast kuni nädalani.

Kas võib öelda, et võitlus parema viljasaagi nimel on läinud bakterite tasandile?

Jah. Teadlased on kindlaks teinud, et taime juurtel elavad bakterid Bacillus megaterium, mille ülesanne looduses on kaitsta taimi just ökoloogilise stressi eest (kuivus, veepuudus, kõrge ja madal temperatuur, päike, tuul jne), samuti kaitsta looduses taimi ründavate haiguste eest. Teadlased aretasid just selle bakteri baasil välja uue põlvkonna biostimulandi Albit.

Kuidas Albit toimib?

Albit on biostimulant, mis kiirendab kasvu ja tõstab taime immuunsust ja stressitaluvust, suurendades nii saagikust. See ongi laias laastus asja iva.

Albiti toimeaine on looduslik biopolümeer polübeetahüdroksüül-õlihape, mida toodetakse pinnase bakterist Bacillus megaterium. Looduses eluneb see bakter taime juurtel, stimuleerides kasvu ning kaitstes taime haiguste ja väliste kahjulike mõjude eest. Preparaadi koostisse kuuluvad veel stabiliseerivad ja toimeaine mõju tugevdavad elemendid, mikro- ja makroelemendid. Albit ei sisalda elusaid mikroorganisme, vaid bakteritest valmistatud toimeainet. See teeb preparaadi stabiilseks ja vähem väliskeskkonnast mõjutatavaks. Albit on puhas bioprodukt, aga selle omadused on lähedased keemilistele preparaatidele.

Ehk kirjeldaksite Albiti mõju pisut täpsemalt?

Albit stimuleerib taime loomulikke kaitsereaktsioone. Taimed, mis on töödeldud Albitiga, omandavad kõrgema vastupidavuse pestitsiidide põhjustatud stressile, põuale, ekstreemsetele temperatuuridele, öökülmale, pinnase keemilisele reostusele jne. Tekib salitsiilhappe süntees, mis suurendab märgatavalt vastupidavust laiale haiguste ringile.

Albit tõstab taimede bioloogilist vastupanuvõimet (immuunsust) 40–90%, ületades sellega näiteks keemiliste vahendite mõju juuremädanikele (kuni 81%, võrreldes keemiliste fungitsiidide kuni 70% vastu). Erinevalt keemilistest fungitsiididest ei ole Albitil võimet tappa seenhaiguste baktereid, vaid see tõstab taime looduslikku immuunsust nende vastu. Seepärast tuleb Albitit kasutada enne haigusnähte ehk teisisõnu kõige suurem efekt saavutatakse seemnete puhtimisega ja varases kasvustaadiumis kasutamisega. Reeglina tarvitatakse Albitit pritsimissegu ühe osana, seejuures võib vähendada fungitsiidide osa kümnendiku võrra. Albiti kasutamisel ei ole märgatud resistentsust ehk mõju kadumist taimedele. Albit on mõeldud kasutamiseks koos keemiliste pestitsiididega.

Kas Albit mõjub üksnes taimele?

Tasubki toonitada, et Albit ei mõju mitte ainult taimele, vaid ka pinnase mikrofloorale, mis asub taime juurtel ja nende ümber. Pestitsiidid mõjuvad mulla mikrokliimale laastavalt – vähendavad selle aktiivsust 30–50% ulatuses. Albit taastab loomuliku mikroobse olukorra taime juurtel, vähendab haigust tekitavaid seeni juurtel (Fusarium kuni 75%) ja suurendab kasulike seente olemasolu juurtel (Gliocladium, Trichoderma 20–150%). Lõpptulemusena väheneb võimalus, et taim haigestub juuremädanikku. Traditsiooniline puhtimine fungitsiidiga hävitab küll kahjulikke seeni, kuid muudab taime vastuvõtlikuks pinnases asuvatele haigustekitajatele. Seda aitab vältida Albiti kasutamine puhtimissegus ja varajases kasvufaasis pritsimisel.

Kuidas Albit mõjutab toitainete kättesaadavust taimel?

Taime kasvuks vajalikud toitained on tihti mullas kättesaamatul kujul. Näiteks fosforväetistest saab taim omastada ainult viiendiku. Pinnase mikroorganismid võivad aga muuta tunduvalt fosfori, kaaliumi ja mikroelementide omastatavust. Seetõttu on risosfääri mikroorganismide küllus eriti oluline (risosfäär on juure ümbruse pinnas). Albit on võimeline stimuleerima pinnase mikrofloora arengut ning tõstma selle taset looduslikuga võrreldes ligi poolteist korda. Ilma Albitita taastub mikrofloora väga aeglaselt. Uuringud on näidanud, et Albiti mõjul paraneb toitainete omastatavus 10–30%. Selle arvel võib soovi korral vähendada mineraalväetiste kasutust 10%, vähendades nii saagi omahinda.

Kokkuvõtteks võib öelda, et teadlastel on õnnestunud luua unikaalne taimekasvatuspreparaat, mis sisaldab terve buketi taime kasvuks vajalikke omadusi. See võib ka olla üks võimalusi, mis aitab laial ringil Eesti põllumeestel oma sissetulekut parandada, sest biostimulandi kasutamine on äärmiselt lihtne ja tõhus.

Populaarne

Tagasi üles