Eestimaa valdade tegevustulem aastal 2015

Maa Elu seadis ühte ritta Eestimaa 183 valda, aluseks rahandusministeeriumile esitatud tulemiaruanded. Linnad, ka maapiirkondade väikelinnad jäid valikust kõrvale.

Parema pildi saamiseks on tabelis lisaks tegevustulemile ära toodud veel valla tegevustulud ning sellest omakorda esile tõstetud vallale maksuameti kaudu laekunud tulumaks. Lisaks on statistikaameti andmebaasist võetud iga valla elanike arv aastataguse seisuga, kui kalendriaasta pihta hakkas.

Tulemiaruanne kujutab endast sisuliselt kasumiaruannet, mis igale ettevõtlusega vähegi kokku puutunud inimesele näitab, kuidas ettevõte on suutnud end aasta jooksul ära majandada. Äärmiselt üllatav oli tabelit kokku pannes selgunud tõsiasi, et 183 vallast koguni 76 lõpetas eelmise aasta miinusega. Oleks tegu äriühinguga, tekitaks see omanikes kohe nurinat. Usun, et ka valla elanikud kui valla tegelikud omanikud võiksid oma vallavanema liistule võtta ja küsida: kas valla raha on ikka mõistlikult kulutatud.

Vallad peavad rahandusministeeriumile igakuiselt esitama terve rea aruandeid, millest saab huviline üsna hea ülevaate, kuidas vald on oma asju ajanud ja rahaga toimetanud. Lisaks juba mainitud tulemiaruandele tuleb igal vallal esitada veel ka detailne tulemiaruanne koos bilansivälise informatsiooniga, nii üldine kui detailne bilanss, rahavoogude aruanne, ülevaated materiaalse põhivara liikumisest ja laenukohustustest laenujäägi tähtaja järgi ning lõpuks veel aruanne finantsdistsipliini tagamise meetmete täitmise kohta. Mõistagi on need kõik avalikud dokumendid.

Sestap ongi kummaline vaadata, et vallad ise oma elanike eest neid andmeid peidavad või muu teabe hulka ära uputavad. On vähe neid valdu, kes oma elanikele valla kodulehel igakuiselt ja avameelselt oma majandustegevusest aru annavad. Olgu või nendesamade aruannete põhjal, mis ju niikuinii ministeeriumile saadetakse. Tõsi, on ka meeldivaid erandeid.

Nii nagu on võimalik äriühingute aruannete põhjal välja arvutada ettevõtte müügiväärtust, on võimalik kõiki finantsaruandeid ja sellega kaasnevaid asjaolusid arvestades välja arvutada ka valla väärtust. Mõistagi tuleb sel juhul vaadata kõike muudki peale pelga tegevustulemi, mis on siinse tabeli koostamise aluseks.

Valla väärtuse väljaarvutamine ei saa küll olla aluseks valla müügiks, ehkki peatsele haldusreformile mõeldes võiks seda ju ka nii tõlgendada. Usun, et valla majandusliku seisu väljaselgitamine võiks olla üheks lähtealuseks valdade liitumisläbirääkimistel. Kindlasti peaks seda aga silmas pidama uute liitvaldade juhtide valimisel. Kui ikka vallavanem ei ole suutnud ühte valda normaalselt majandada, siis ei saa kuidagi eeldada, et ta oluliselt suurema vallaga suudab normaalselt toime tulla.

Populaarne

Tagasi üles