Uulus toodetud elektripaat pälvis Saksa disainiauhinna

Juhatuse liikme Mirjam Mühlmanni sõnul on Uulu ettevõtte eripära see, et kõik tehakse kohapeal nullist kuni lõppviimistluseni. Foto: Toomas Šalda

2009. aastal asutatud Eesti-Saksa ühisettevõte Polar Yacht Manufactory OÜ toodab peamiselt eritellimuse alusel väiksemaid laevu, jahte ja paate, mida müüakse valdavalt Saksamaal, Austrias ja Taanis.

14 töötajaga tehas asub Pärnumaal Uulus Soometsa teel. Firma loodi esialgu selleks, et sakslasest omanikule luksusjaht ehitada ning see tuli hästi välja. Pankrotivarana osteti Pärnu külje all Jänesseljal tegutsenud Eesti-Taani ühisfirmalt seadmed, kaubamärk Folkboat ning inimesedki tulid üle. „Eestis oleme seetõttu, et siin on odavam toota ja meil on väga pädevad töötajad. Tasemel tööjõud tagab kvaliteetse tulemuse. Meil on kõik töötajad pikaajalise paadi- ja laevaehituse kogemusega,” selgitab juhatuse liige Mirjam Mühlmann. „Saksamaal oleks tootmiskulu hulga suurem, paljud sarnased ettevõtted tellivad töid Poolast, kus tootmine odavam, aga seal võib jälle kvaliteediga probleeme tekkida. On juhuseid, kus projekt on meile üle kolitud.” Tootmisjuht Tõnu Urbanik täpsustab, et kui selliseid eriprojekte Saksamaal, Austrias või Taanis kohalikelt firmadelt tellida, peaks klient maksma kaks-kolm korda rohkem. Lääne-Euroopas ei olegi tema teada enam kuigivõrd alles firmasid, kes algusest lõpuni kõike ise teevad, ikka kasutatakse odavamat alltöövõttu kas Aafrikas, Türgis või Poolas. Mühlmann usub, et Uulu ettevõtte trumbid ongi kvaliteet ja konkurentsivõimeline hind.

Polar Yacht Manufactory OÜ tegevus on jaotatud Saksamaa ja Eesti vahel: disaineri- ja müügitöö tehakse Saksamaal, joonised samuti, aga Tõnu Urbanik töötab need põhjalikult läbi ja täiendab. Eesti poole ülesanne on tippkvaliteediga alused valmis teha.

Selgeid arenguetappe firma tegevusloos Mühlmanni sõnul välja tuua ei saa, sest kohe alustati tänaseks säilinud tempo ja valmidusega. Hoogsalt siseneti Euroopa turule, käidi välismessidel ja haarati härjal ilma erilise sisseelamisajata sarvist. Tänaseks on Uulus valminud üks suur 55jalane luksusjaht, 12 Folkboati, neli Nordic Cruiserit, kaks elektripaati, kuus seeriatootmise purjekat, 10 kanuud, 10 kalapaati ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi uurimislaev. Kokku seega 46 uut alust, lisaks remonditakse kohalike inimeste plastpaate. „Tartu Ülikooli uurimislaev ongi ainus suurem meie toode, mis on kodumaale jäänud. Selle töö saime riigihanget võites. Veel on siia jäänud väiksemaid kalapaate ja kanuusid.”

Tõtt-öelda Eesti turule väga ei trügitagi – reklaami ei tehta, Meremessil ei käida ja isegi veebileht on vaid inglis- ja saksakeelne. Tõnu Urbanik selgitab, et kuna Polar Yacht Manufactorys ehitatakse enamik aluseid valmis eritellimusena, siis seda saab endale lubada vaid inimene, kellel on meie mõistes ikka väga palju raha. Kui tahad lihtsalt vee peale minna, kõlbab ka seeriatoodang, mida Eestis piisavalt pakutakse. „Praegu tootmises oleva katamaraani hinnaks kujuneb umbes pool miljonit eurot. Aga selle müügiga tegelevad sakslased ja mis see lõplik müügihind saab olema, ei oska meie öelda. Kõige uhkem asi, 55jalane luksusjaht, läks kliendile maksma umbes poolteist miljonit eurot. Kõige odavama kalapaadi tellija peab arvestama umbes tuhandeeurose väljaminekuga,” ei tee Urbanik saladust.

    Suurem osa kliente leitakse Saksa disaineribüroo kaudu, kes nad järgmise sammuna tootja juurde suunab. Parasjagu on tootmises 15meetrine katamaraan, tellitud on veel kaks samasugust. Esimene peab valmis olema aasta pärast, et seda saaks näidata Saksamaal Düsseldorfi paadimessil, seejärel hakkab see praegustel andmetel seilama Vahemerel. Tootmisjuht Tõnu Urbanik kirjeldab katamaraani ehitamist: „Kõige alus on joonis. Kuna meil ei ole suurt arvutiga juhitavat freespinki, et saaksime kohe mudeli välja lõigata, siis meil algab protsess sellest, et laseme freesida raami, mis on plangutuse paksuse võrra väiksem kui kere välispind. Paneme raamid põrandale üles ja katame niinimetatud nahaga, mis on tehtud peenest Aafrika puidust liistudega. Järgneb klaasriidega vormimine, mille peale läheb viimistlus. Teeme mudelile sama hea pinna, kui toode ise hiljem tuleb. Mudelile ehitatakse ümber vorm, misjärel mudel võetakse vormist välja ja vormis hakkab alles õige paadi ehitus pihta. Praegu ehitamegi kahte katamaraani kere mudelit, ühendava osani pole veel jõudnud. Ja siis kõik järgemööda kuni mööblini. Vahele mahuvad elektritööd, seadmete paigaldus ja muidugi kõige kokkupanek.” 

Turu laiendamise peale Polar Yacht Manufactorys küll mõeldakse, aga kuna praegu on kogu ressurss rakendatud, pole mõtet uute turgude otsimisse eriti panustada. Tehaseruumid on täis ja töö käib maksimumtempos. Lähiaastatel plaanitakse siiski mõningat laiendust, sest tellimusi on ootamas omajagu. Järjekord on mitu aastat pikk. „Meie eripära on see, et kõik tehakse kohapeal nullist kuni lõppviimistluseni ja nii võtab asi aega,” märgib Mühlmann.

Hiljuti tuli uudis, et Uulus toodetud, aga Saksamaal disainitud elektripaat eLex 610 saab Saksa disainiauhinna sõidukite kategoorias. Auhinnatseremoonia toimub 12. veebruaril. Elektripaadid on Mühlmanni kinnitusel uus ja huvitav väljakutse. Neid kasutatakse eriti tänulikult Euroopa veekogudel, kus tavakütust kasutava mootoriga alusel liikuda ei tohigi. Selliseid veekogusid on palju Austrias ja Norras. Elektripaatide nõudlus kasvab, nende taga veetakse näiteks veesuusatajaid ja akude laadimiskohti on piisavalt.

Samas tuleb tõdeda, et veel kümmekond aastat tagasi väga nõutud Folkboati populaarsus on langenud. „Folkboat on väga mere- ja lollikindel, aga see teeb paadi aeglaseks ja noorus ei taha enam aeglaselt liikuda, kõik tahavad „lennata”. Noorem põlvkond eelistab mootorpaate,” teab Tõnu Urbanik languse põhjust. Mühlmann lisab, et kellele Folkboat meeldis, ostis selle ära ja kuna tegu on vastupidava tootega, pole uusi veel tarvis.

Tulekahju seiskas töö vaid kaheks päevaks

2013. aasta septembri alguses sai päästeamet teate, et Uulus põleb Polar Yacht Manufactory osaühingu tehas. Tagantjärele hinnates läks kõik siiski suhteliselt valutult. „Tootmine seisis vaid kaks päeva, kuni päästeamet ja kindlustusametnikud oma tööd tegid. Töös olnud projekt, algusjärgus Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi uurimislaev, kannatada ei saanud. Ära põles betoonist vahelae kohal olev katus. Sisustus sai minimaalseid veekahjustusi, osa valgusteid tuli välja vahetada ja raisku läks mõningane kogus materjali. Tulekahju põhjus on tänaseni teadmata. Kahtlustatakse isesüttimist. Meil oli korralik kindlustus, mis kattis kulud,” kommenteerib Mirjam Mühlmann ja lisab, et kindlustuseta tänapäeval ei saa, see annab igapäevase turvatunde.