/nginx/o/2017/08/02/6951347t1h9c4e.jpg)
/nginx/o/2016/02/04/5008793t1h9f42.jpg)
Ilm läks 26. jaanuaril kõikjal sulale. Sellega kaasnes selline huvitav, aga samas ohtlik nähtus nagu jäävihm ja jäätuv vihm. Mis need on ja kuidas tekivad?
Ilmatark: Jäävihm
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jäävihm on sademed, mis kujutavad endast osaliselt või täiesti jäätunud vihmapiisku: lumi sulab soojas õhukihis vihmapiiskadeks, kui need satuvad uuesti külma (miinuskraadidega) õhukihti, kus need hakkavad jäätuma. Nii tekivad peenikesed ja tugevad läbipaistvad jääterad diameetriga 1-3 mm. Seega on jäävihma ajal tegu tugeva inversiooniga. Kui vihmapiiskade külmumine on osaline, siis võib tekkinud jääterade keskele jääda külmumata vett. Kõvale pinnale kukkudes võib terake katki minna ja järele jääda kaks poolikut koorikut. Mõnikord jäätuvad vihmapiisad täielikult – siis sajab jääkuulikesi, mis on samuti jäävihma üks vormidest. Jäävihma sajab iseloomuliku sahinaga. Tegu on laussademetega (kihtsajupilvedest (Nimbostratus), harvem kõrgkihtpilvedest (Altostratus).
Jäävihm on ohtlik, sest tavaliselt moodustub maapinnale ja esemetele, mille temperatuur on alla 0° C, ülilibe jääkiht. Kui see tekib maapinnal, siis nimetatakse seda kiilasjääks, kui esemetele, siis jäiteks. Jäävihma sajab tavaliselt enne sula, seega seoses saabuva sooja frondiga.
Jäävihmaga sarnane on allajahtunud ehk jäätuv vihm. Sel juhul ei ole vihmatilkadel jääkesta ümber, vaid tegu on igati tavalise vihmaga, ainult et seda sajab miinuskraadide juures. Allajahtunud vihm moodustab samuti jäidet ja kiilasjääd.
Veel üks huvitav ja harva eristamist leidnud sademeliik on jäälörts. See tekib sarnaselt jäävihmaga, kuid soojas õhukihis jõuavad lumehelbed vaid osaliselt sulada, st tekib lörts. See hakkab külma (miinuskraadidega) õhukihti sattudes jäätuma. Nii tekivad üsna karedad ja krõbedad lumetombud. Sellega võib kaasneda jäite ja kiilasjää oht. Jäälörts näitab tugeva inversiooni olemasolu, mis tekib tavaliselt enne sulale minekut.
Tsüklonite seeria on hoidnud viimase nädala ilma sooja ja vesise, mõnel päeval on ilm olnud tormine. 1. veebruaril liitus Norra mere tsükloniga ookeanilt saabunud teine, mis tõi uued sajud, aga mitte enam väga sooja õhumassi (lisaks vihmale sadas ka lund ja lörtsi). Tekkinud liittsüklon mõjutab ilma mitu päeva. Alguses on selle lõunaservas sajune ja tuuline ilm, kusjuures sajab ka lund ja lörtsi, hiljem muutub ilm rahulikumaks ja veidi külmemaks. Nädala lõpuks peaks kohale jõudma soe õhumass ja ilm on taas vesisem. Talvise ilma võimalus on väga väike (lumiseid paaripäevaseid episoode ei arvesta).