Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Ilmatark: Tsüklonite seeriad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ilm läheb sulale.
Ilm läheb sulale. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Atlandi ookeanil on aktiveerunud tsüklonaalne tegevus ja nii jõuavad Põhja-Euroopasse järjestikku läänetsüklonid. Need tekivad sageli seeriana. Mida see tähendab?

Tsüklonite seeriad, mis tekivad sagedamini ja on selgemalt väljendunud sügisel ja (soojal) talvel, on väga huvitav nähtus parasvöötmes ja võimaldavad muu hulgas prognoosida ilma. See nähtus kujuneb polaarfrondil, kus on suur barokliinne labiilsus, see tähendab erinevate õhumasside vastasseis, ja kujutab endast üksteisele järgnevaid tsükloneid. Väljakujunenud seeria korral on korraga näha igas arengustaadiumis tsükloneid, näiteks läänepoolseim on alles tekkiv, aga kõige idapoolsem on juba hääbunud. Iga järgnev tsüklon liigub (põhjapoolkeral) eelmisest tavaliselt veidi lõunapoolsemat trajektoori mööda. Seeria koosneb tavaliselt 5–7 tsüklonist ja kestab umbes nädal aega.

Tsüklonite seeriad on iseloomulikud just sügisele ning pehmetele ja soojadele talvedele, kusjuures tsüklonid liiguvad siis Eestist tavaliselt põhjapoolsemaid teid pidi – Arktika on külm, aga keskmistel laiustel soe, mis tähendab seeria tekkeks soodsaid barokliinseid tingimusi. Samal ajal Põhja-Ameerika poolel on pikaajalisest keskmisest märksa külmem ilmastik (meenutagem äsjast lumetormi USA idarannikul).

Tsüklonite seeriate seaduspärasustega saab seletada ka seda, miks on pehmetel või soojadel talvedel tavaliselt mõni nädala või kahe pikkune talvise ilma periood. Nagu öeldud, siis seeria iga järgmine tsüklon liigub tavaliselt rohkem või vähem lõunapoolsemat trajektoori mööda kui eelmine. Seeria võib lõppeda kolme stsenaariumiga, mis on järgmised: a) seeria viimane tsüklon liigub üle Eesti või isegi lõunapoolsemalt, tuues oma tagalas talvisema ilma, b) vana seeria lõppeb, aga uus veel ei alga või pole jõudnud siinset ilmastikku mõjutama hakata, mistõttu seeriate vaheajal pääseb suurematelt laiustelt jahedam õhumass ka Läänemere regiooni, muutes ilma jahedamaks, c) külmas õhumassis areneb antitsüklon, mis tähendab talvekuudel (november–märts) samuti karget ilma, sest jahtumine on ülekaalus.

Kui suudetakse ära tabada tsüklonite seeria algus, siis see võimaldab suhteliselt suurele regioonile koostada üsnagi usaldusväärse ilmaprognoosi. Näitena sobib praegune ilmastik. Jaanuari lõpp tuleb väga soe, sajune ja tuuline ehk ägedate tsüklonaalsete rünnakutega ehk ilma kujundab läänetsüklonite seeria. Nädal algas veel talviselt, kuid 26. jaanuaril see olukord muutus: kohale jõudis madalrõhulohk sooja õhumassi ja sadudega (alguses lumi ja lörts, kuid hiljem juba vihm), kõikjal tõusis õhutemperatuur üle 0 °C.

Soe, sajune ja tuuline või isegi tormine ilm peaks püsima veebruarini. Enamasti sajab vihma, aga aeg-ajalt on võimalik ka lörts, kui tsüklonite või nende lohkude vahele kiilub veidi jahedam õhumass. Nagu öeldud, siis seeria iga tsüklon liigub põhjapoolkeral eelnevast lõunapoolsemat trajektoori mööda – seega mingil ajal, antud juhul veebruaril algul, saabub hetk, kui tsüklonid liiguvad üle Eesti või isegi lõunapoolsemaid teid pidi. See tähendab ilma mõningast jahenemist ja vihma asendumist lörtsi või isegi lumega.

Tagasi üles