Raskustest hoolimata õnnestub ka uusimat tehnikat müüa

Põllutehnoloogia viimast sõna esitleti novembrikuus Hannoveris maailma suurimal põllutehnika messil Agritechnica. Foto: DLG

Keeruline seis põllumajanduses ning varasemaga võrreldes palju piiratumad investeerimistoetused on andnud märgatava tagasilöögi tehnikamüügile, ent siiski jõuab Eesti põldudele uuel hooajal ka masinaid, mis on maailmas praegu tehnoloogia viimane sõna. 

Põllutehnika maaletoojate sõnul peegeldavad uueks hooajaks tehtud tellimused hästi tootjate erinevat seisu. Kõige vähem tunnevad uute masinate vastu huvi piimatootjad ja seakasvatajad, kes teevad praegu vaid kõige hädavajalikumaid investeeringuid. Rohkem on tellimusi sisse andnud teraviljakasvatajad, kes on aidanud üleüldist tehnikamüügi langust mõnevõrra tasakaalustada.

„Jaheda majanduskeskkonna mõju on väga suur, vaadates masinamüügi koguturu kukkumist. See mõjutab tugevalt ka masinamüüjate sissetulekuid,” nendib Konekesko Eesti ASi põllumajandusosakonna juhtaja Tiit Kihulane.

Pikem seisak

ASi Dotnuvos Projektai juhataja Toomas Kulu sõnul said tootjad viimased suuremad investeeringud tehnikasse teha 2013. aastal, mil liha-, piima- ja teraviljahinnad olid head. „Keerulised ajad on pidurdanud mitte ainult kalli ja moodsa, vaid üleüldse tehnika müüki Eestis. Seni, kuni toodangu müügihind on madal – piimatootmises isegi alla omahinna –, on loomulikult väga raske uut tänapäevast tehnikat soetada,” selgitab ta.

Toomas Kulu märgib, et olukorda on raskendanud ka tehnika ostuks sobilike toetusvõimaluste kahanemine. „Võib öelda, et 2014 ja 2015 ei olnud Eestis sisuliselt investeeringutoetusi. Veebruaris 2015 avanenud toetusvooru taotlusi menetleti 10 kuud, vastused tulid alles oktoobri lõpus,” viitab ta veel ühele põhjusele, mis on müüki pidurdanud. Isegi kui esitatud taotlus sai positiivse vastuse, pole valdaval osal põllumeestest Toomas Kulu sõnul võimalik praegu endale uusi kohustusi võtta ning plaanitud investeering jääb ära või lükkub edasi. 

Stokker Agri müügijuhi Andres Suitso sõnul lükkab põllumees nappide võimaluste korral pigem ostu edasi, kui valib tehnoloogiliselt vanema lahenduse. „Eesti põllumees on kindlasti keskmisest uuendusmeelsem: enne lükatakse võimalusel investeering tulevikku, kui ostetakse päevinäinud tehnikat,” märgib ta.

Tootmiskulud väiksemaks

ASi Konekesko Eesti esindaja Tiit Kihulase tähelepanekul on põllumajandusettevõtted valmis praegu investeerima ennekõike tehnikasse, mis aitab efektiivsust suurendada ning seeläbi oma toodangu hinda langetada.

Just töövõimsuse kasv, suurem automaatsus ja nutikus on märksõnad, mis iseloomustavad uusimat põllutehnikat, mida Eestis praegu müüakse. „Aastaid tagasi näitustel väljas olnud lahendused on tulnud igapäevasesse kasutusse. Näiteks automaatroolimine, järjestikuste

tööoperatsioonide salvestamine, koormustundlik hüdraulika või ISOBUS-ühendus traktori ja töömasina vahel,” toob ASi Taure juhatuse liige Toomas Jürgen näiteid.

Moodsaid põllutöömasinaid on OÜ Jatiina juhatuse liikme Imre Vildi sõnul pandud sisuliselt juhtima arvuti ning operaatori ülesanne on osata arvutit käsitseda. „Väga paljud moodsad masinad ühilduvad omavahel, oskavad suhelda ning saavad teineteisest aru. Maakeeli tähendab see, et x-värvi traktor tunneb enda külge ühendatud x-toote ära ning nendega töötamiseks piisab vaid ühest juhtpuldist,” piltlikustab Imre Vilt.

Baltic Agro Machinery tegevjuhi Eiko Nõgolsi sõnul on tehnoloogiauuenduste kõrval vähemalt sama oluline ka see, et kliendid oskaksid masinat kasutada. Seepärast pannakse järjest rohkem rõhku sellele, et õpetada põllumehi oma tehnikat haldama ja selle kõiki võimalusi ära kasutama.

Agritechnica mess

Põllutehnoloogia viimast sõna esitleti novembrikuus Hannoveris maailma suurimal põllutehnika messil Agritechnica. Nii mõnedki esmakordselt seal näidatud mudelid jõuavad sel aastal ka Eesti põldudele. „Näiteks praegu on tellitud juba kaks kõige suuremat Lexion 780 Terra Traci kombaini, millel on küljes kõige laiemad Vario 1230 heederid,” märgib ASi Konekesko Eesti esindaja Tiit Kihulane. Sellise masina hind ulatub poole miljoni euro lähedale.

Teisteltki maaletoojatelt on tellitud masinaid, mis püüdsid pilke ja auhindu Hannoveri messil. Nende hulgas näiteks Valtra traktori uus mudel N4, nutiader Kverneland, traktor Case IH Magnum 380 CVX Rowtrack, millel on tagarataste asemel roomikud, uus ja innovaatiline John Deere’i 8000 seeria hekseldi, Fendti võimsad 1000 seeria traktorid, esmakordselt Eestisse jõudev JCB frontaallaadur 435S või siis Case IH kõige uuem ja suurem mudel Axial-Flow 9240, mille hinnad jäävad mõnesaja tuhande ja ligi poole miljoni euro vahele.

Maaletoojad võiksid kokku panna veel väga pika nimekirja kõige uuenduslikumast põllutehnikast – sellest puudust ei tule. Küll aga püsib küsimus, kellele kõik need uued tipptehnoloogilised masinad müüa, kui tootjatel on niigi raskusi ja võimalus investeerida väga napp. Mihkel Timmermann OÜst Agriland nendib, et tehnikamüük taastub vaid koos põllumajandusega. „Kõigepealt on vaja turg stabiliseerida. Siis on põllumees nõus investeerima alati uusimasse tehnoloogiasse,” usub ta.