Mida kasulikku saab talvel valmistada pungadest?

Männipungadest saab valmistada nii teed, salvi kui ka näiteks vannitinktuuri. Foto: Arvet Mägi

Kuigi pungadega seostub enamikule kevadine aeg, siis saab ka talvel oksi tuppa tuua, lasta pungadel soojas paisuda ning valmistada neist raviteesid, salve ja tõmmiseid. 

Pungade kogumiseks korjatakse oksi, mida on parem võtta metsa valgemast servast, sest seal on pungad suuremad. Oksad tuuakse tuppa ja pungadel lastakse kaks kuni kolm nädalat paisuda, misjärel need nopitakse okste küljest ära. Kui tahate säilitada, võib pungi toasoojas ka kuivatada, kuid salvide, teede ja tinktuuride valmistamiseks sobivad ka värsked pungad. Kui aga abi saamisega on kiire, siis võib loomulikult ka paisutamata-kuivatamata pungi kasutada.

Kasepungadest valmistatud salv aitab hästi nahalöövete, sealhulgas bakteritest tekkinud löövete ja ekseemide korral. Samuti saab kasepungadest teha teed ja tinktuuri, kuid liialdada ei tasu. Kuur kestku 7–10 päeva, sest kasepungades olevad tõrvad võivad ärritada neerukude. Neerupuudulikkusega või muude neeruhaigustega inimesed peaksid kasepungade seespidisest kasutamisest loobuma ja tarvitama kaselehti.

Kasepungadest tee valmistamiseks võetakse üks teelusikatäis pungi 200 ml vee kohta, keedetakse 10 minutit ja lastakse tõmmata 30 minutit. Kasepungade teed tarvitatakse üks supilusikatäis korraga kolm korda päevas organismi puhastamiseks. Seda teed ei tohi juua tassikaupa!

Veel võib kasepungi lisada tõmmisena vannivette. Selleks tuleks kasepungi keeta umbes 30 minutit ja lasta segul seista veel teist 30 minutit. Samuti võib lisada kasepungaekstrakti ehk tugevat tõmmist seebile.

Kel rohkem oskusi, saab teha veepõhiseid kreeme ehk emulsioone. Sel juhul peab vesitõmmise, õli ja vaha kiiresti mikserdama, et tekiks emulsioon. Samas võib ka lihtsalt vesitõmmisega teha mähiseid ekseemide raviks, sest iga nahahäda korral ei sobigi rasvane salv kasutamiseks.

Salvi ja teed

Ka papli- ja haavapungadest saab valmistada salvi, mis aitab väga hästi sügelevate nahalöövete korral, mis on tekkinud toiduallergiast või kemikaalidest, mida leidub toidus või näiteks ehetes, mis naha vastu puutuvad. Mul endal oli selline allergia kümmekond aastat tagasi. Arstid nimetasid seda dermatiidiks, kuid rohud ja apteegikreemid ei aidanud. Keha oli üleni mädaseid punne täis ja nahaarst oli parasjagu jõulupuhkusel. Seepärast katsetasin segu, millesse peenestasin paplipungi koos võiga, ja see aitas kolme päevaga, samas kui arstirohtudest polnud ma leevendust saanud rohkem kui kuu aega.

Salvi valmistamiseks pannakse pungad anumasse ja valatakse üle sulatatud rasvaga, eelistades mahepõllundusest saadud rasvainet, näiteks kookosrasva, sheavõid või palmirasva. Sobib ka searasv. Segul peaks laskma 80–90 kraadi juures haududa 4–6 tundi. Sama toimega, ent natuke nõrgem on haavapungadest salv.

Määrige salvi sügelevale kohale 1–2 korda päevas ning jooge lisaks puhastavaid teesid. Parimad taimed lümfisüsteemi puhastamiseks on kolmisruse ja teeleht, aga aitavad ka angervaks, hobumadar, raudrohi, kaselehed, kassinaeris, altee juured ja seller. Taimedest võib teha teesegu ja juua 1–3 tassi päevas.

Männipungadega köha vastu

Talvises metsas jalutades saab koguda männipungi, mida võib lisada köhateele (3–5 punga tassi kohta). Talvised pungad on hästi vaigused ning neid saab kasutada inhalatsiooniks ülemiste hingamisteede põletike korral või siis valmistada neist salvi.

Koos varemerohu ja soopihlaga sobib männipungade salv hästi ka liigestele määrimiseks. Kui varemerohtu ja soopihla pole, võib kasutada ka ainult männipungadest valmistatud salvi. Salviks kulub peotäiele pungadele umbes 200 grammi rasva või õli. Kõige parem on kasutada viinamarjaseemne õli. Männipungadest ja osatippudest võib teha ka vanniekstrakti, keetes neid umbes 30 minutit ja valades tõmmise vannivette.

Pungadelt ja noortelt puulehtedelt korjatud vaigust teevad taruvaiku ka mesilased – see on erinevate puuvaikude segu – ja taruvaigu tervendavat toimet teavad ju kõik!

Ilusat talve ja terviseabi loodusest!

Rohkem ideid ja retsepte leiab Karepa Ravimtaimeaia veebiküljelt www.ravimtaimeaed.ee ja meie Facebooki lehelt.