/nginx/o/2014/11/06/3496217t1h561b.jpg)
Mullune Eesti põllumeeste teraviljasaak küündis üle 1,5 miljoni tonni, ületades varasema aasta tulemuse 26 protsendiga. Statistikaameti andmeil on mullune saak teadaolevalt Eesti kõigi aegade suurim.
Eesti põllumehed said mullu rekordsuure viljasaagi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1 535 300 tonnisest teraviljasaagist 812 600 tonni moodustas nisu, 556 600 tonni oder ja 54 700 tonni rukis.
Hektarilt saadi keskmiselt 4382 kilogrammi teravilja, sealhulgas nisu 4788, otra 4235 ja rukist 3823 kilogrammi.
2015. aasta teravilja külvipind oli viimaste aastate suurim. Teravilja kasvatati 350 400 hektaril, viis protsenti suuremal alal kui aasta varem. Nisu kasvupind suurenes aastaga kümme protsenti 169 700 hektari ja odra kasvupind neli protsenti 131 400 hektarini. Rukki kasvupind vähenes varasema aastaga võrreldes seitse protsenti 14 300 hektarini.
Kaunvilja saak oli statistikaameti andmeil 86 200 tonni - üle kahe korra rohkem kui 2014. aastal. Hektarilt saadi keskmiselt 2756 kilogrammi kaunvilja. Kaunvilja kasvatati 31 300 hektaril, ehk kahe kolmandiku võrra suuremal pinnal kui tunamullu.
Statistikaameti teatel oli kaunviljade kasvupind mullu ühtlasi ka läbi aegade suurim.
Esialgsetel andmetel oli rapsi- ja rüpsiseemne saak 196 300 tonni. 2015. aastal kasvatati rapsi ja rüpsi 70 800 hektaril. Hektarilt saadi keskmiselt 2771 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.
Kartulisaak oli 117 200 tonni, sama suur kui varasemal aastal. Kartuli kasvupind oli mullu 5800 hektarit ja ühelt hektarilt saadi keskmiselt üle 20 tonni kartuleid.