Mereefekt

Lumi on vallutanud Eestimaa. Foto: Marko Saarm / Sakala

Kui vaadata lumeolusid, torkab silma, et eriti paks on lumi mere lähedal ja saartel (vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/). Põhjuseks on mereefekt (lake-effect snow), mille tutvustamist alustan veidi kaugemalt.

Omast kogemusest võime ilmselt tõdeda, et kõige suuremad lumesajud ja tuisud on tavaliselt 0 °C lähedase temperatuuri juures. Pilvedes on muidugi külmem, kuid siiski küllap mitte palju madalam kui –10 °C. Asi on selles, et mida külmem on õhk, seda väiksem on selle niiskusesisaldus (külm õhk on kuiv, isegi kui suhteline niiskus on kõrge, nt 90%) ja seega jätkub vähem veeauru sademeteks. Sellega on seletatav, miks suuremad lumesajud on iseloomulikud just pehme talveilma või sulaga seoses. Ometigi sajab mõnikord laia ja tugevat lund ka päris külma ilmaga. Sel juhul on õhuvooludega kandunud kuskilt kohale suurem kogus niiskust ja ilm läheb väga tõenäoliselt tunduvalt soojemaks või on tegu mereefekti lumega.

Mis on mereefekt? Mereefekt tähendab pilvede ja sademete moodustumist veekogude kohal, kust need võivad liikuda rannikualadele, tuues kaasa peamiselt lume või isegi lumepagidena väga rikkalikult sademeid. Eestis on mereefekt tihti seotud Soome lahega, mistõttu võiksime siin seda nimetada ka ainult laheefektiks. Maailmas peetakse klassikaliselt nähtuse esinemiskohaks Põhja-Ameerika järvistut, millest nimetus lake-effect (otsetõlkes järveefekt).

Eestis tekib talvel (detsembrist märtsini) mereefekt eelkõige siis, kui õhuvoolu suund on kirdest edelasse ja Soome laht on jäävaba, kuid selle kohal umbes 1,5 km kõrgusel on temperatuur vähemalt –15 °C (kui õhumass on labiilne, tegu tsüklonaalse või frontaalse mõjutusega, võib temperatuur mereefekti ilmnemiseks olla –10 °C lähedal). Sügisel, kui vesi on veel väga soe (+10 °C ja rohkem), võib see tekkida juba õhutemperatuuri langemisel alla 0 °C (umbes 1,5 km kõrgusel), vahel lisandub äike (septembris, oktoobris).

Milline on ilm nädala jooksul? Eestisse saabus loodest soe ja niiske õhumass. Selle mõjul mõõdeti kohati rannikualadel koguni plusskraade, aga sisemaal püsis õhutemperatuur kindlalt alla 0 °C. See õhumass jahtub tasapisi ja seetõttu läheb uuesti külmemaks. Pilves ja sajuse ilmaga (lumesadude võimalus püsib endiselt suur) on enamasti  –5...–10 °C, ent selge ilmaga on sellest külmem. Nädala lõpuks peaks ülekaalu saavutama antitsüklon või Kesk-Euroopast lähtuv kõrgrõhuhari, kuid selle käitumine on praegu veel ebaselge – kui see liigub Eesti kohalt itta, võib õhutemperatuur oluliselt tõusta (pärast 24. jaanuari). Kui mitte, siis püsib alla 0 °C – viimase eeldus on, et Venemaal tekib külma õhumassiga tsüklon, mis ei lase antitsüklonil/kõrgrõhuharjal itta liikuda. Veel on variant, et Venemaal ei teki olulist tsüklonit, aga Põhja-Jäämerelt/Loode-Venemaalt ulatub külma õhumassiga antitsüklon Läänemereni, hoides ilma sel juhul samuti külmana. Kokkuvõttes: 24. jaanuarini püsib talviselt külm ja lumine ilm, kuid edaspidise osas näitab aeg, mis saama hakkab.