Kostivere lihatööstus pole lootust kaotanud

Mitmete asjaolude kokkulangemise tõttu seisavad Kostivere lihatööstuse tehas ja tapamaja jõude. Foto: Erakogu

Harjumaal Jõelähtme vallas Kostiveres osaliselt PRIA toel 2014. aasta lõpuks renoveeritud lihatööstus seisab juba üle aasta konserveeritult ja ootab paremaid aegu.

„Kõik soetatud uued seadmed ja ka hoone on heas korras,” kinnitab osaühingu Kostivere Lihatööstus juhatuse liige Marco Pärtel. „Oleme kütet sees hoidnud. Kuid see kulu on marginaalne ning omanikul kütte eest tasumisega probleeme ei ole.”

Pärtel on ettevõtte eesotsas seisnud 2009. aastast, mil vana päevinäinud tööstushoone maha tõmmati ja selle asemele uut ehitama hakati. 1,5 miljoni euroga renoveeritud lihatööstus, mille juurde käib ka tänapäeva nõuetele vastav tapamaja, on mõeldud 20 tonni liha töötlemiseks kuus. Kui Eesti kolm suurt lihatööstust Rakveres, Valgas ja Saaremaal kõrvale jätta, siis järgmise grupi moodustavad nii-öelda keskmised tööstused, mille hulka ka Kostivere kuulub. Ja seda kõige moodsama varustusega.

Põhjuseid, miks Kostivere tehas ja tapamaja pärast renoveerimist jõude seisab, on Pärteli sõnul mitu. Esiteks Eestit tabanud seakatk, teiseks lihatööstuse üldine madalaseis tulenevalt Venemaa kehtestatud impordikeelust ning kolmandaks langenud turunõudlus kodumaise jahutatud sea- ja veiseliha järele.

Päris käed rüpes ei ole Kostivere Lihatööstuse juht ja omanikud siiski istunud. On ju tegu Tallinnale kõige lähema lihatööstusega, mis suudaks varustada pealinna toidukohti lähimast punktist. Kostivere mõõdukas maht muudab tootmise paindlikuks ning võiks huvi pakkuda just väiksematele karjakasvatajatele ning lihaühistutele oma toodangu väärindamiseks. Paraku ollakse ikka veel olukorras, kus lihatööstuse juht ja omanikud tegelevad pidevalt võimalike ärisuundade otsimisega ja hindamisega. Ettevõttel on olnud küll mitmeid kosilasi nii Eestist kui ka kaugemalt, kes näinud Kostiveres potentsiaali Eesti toiduainetööstuse turule sisenemiseks või oma praeguse tegevuse laiendamiseks, kuid asjaks pole siiani läinud.

Kaalumisel on mitu uut varianti. Üks neist eeldaks keskendumist veiste rituaalsele tapmisele, mille nimeks on halal ning mis tõotaks turgu näiteks Türgis ja muudes moslemimaades. Lihtsalt seletatult tähendab halal loomal ilma eeltuimastuseta kõri läbilõikamist, et veel tuksuv süda kogu vere välja pumpaks.

Eestis reguleerib põllumajanduslooma tapmist religioossel eesmärgil loomakaitseseaduse paragrahv 17 ja selle alusel kehtestatud põllumajandusministri määrus, mis sätestab tapmise korra ja nõuded. Mainitud regulatsioon on suhteliselt värske ja seadusemuudatus jõustus 2012. aasta detsembris. Sellele eelnes ka mõningane avalik arutelu, kuid suuremat elevust teema meedias ei tekitanud.

Euroopa tasemel reguleerib valdkonda vastav Euroopa riikide konventsioon, mis nõuab loomade hukkamiseelset uimastamist, kuid jätab siiski liikmesriikidele võimaluse sellest nõudest kõrvale kalduda religioossetel kaalutlustel. Olgu öeldud, et näiteks Poolas ja Leedus kehtibki liberaalsem regulatsioon.

Kostivere Lihatööstuse esindajad on halal’i asjus mitteametlikult suhelnud vastavate ametnikega, kelle sõnul saavutati paari aasta eest seadusandluses kompromiss − võimaldati Eesti tarbeks religioossel eesmärgil loomade tapmist, kuid suuremaks koguseks (eelkõige siis ekspordiks) vastutulekut toona ei olnud. Põhilised oponendid olid loomakaitsjad ning nende leebumist ei ole täheldatud. Seepärast pole ka riigiasutused varmad teemat uuesti avama ning Kostivere Lihatööstusel pole põhjust sellele vähemalt lähitulevikus eriti panustada.

Teine võimalus on oma vorstitööstuse sisseseadmine, milleks Kostiveres on vajalikud eeldused ja pind olemas. Praegused seadmed võimaldavad Kostiveres pakkuda tooteid alates jahutatud rümpadest kuni tükeldatud ja pakendatud lihatoodeteni. Ehk siis oma kuumtöötluse tsehhi rajamine võib lõpuks ka Kostivere tööstusele elu sisse puhuda. See tundub kõrvalseisjalegi palju kiirem ja tulemuslikum variant.

Marco Pärtel tõdeb, et lihatööstuse käivitamisele kuluks kuu või poolteist. Ei enamat. Ka tööjõu palkamisega ei tohiks Pärteli väitel probleeme tekkida.

Tundub, et usk ja lootus pole Kostiverest kadunud. Küsimusele, millal ikkagi võiks oodata teadet lihatööstuse alustamisest, annab Pärtel siiski põikleva vastuse: võib-olla juba paari kuu pärast, võib-olla sügisel.