Eesti metsamasinad on Euroopas hinnas

Praegu on arendustegevuse põhiaur kraana haaratsite paremaks muutmisel. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Kaks aastat tagasi tuli Rakvere külje all Arknal metsamasinaid tootev osaühing Lisako turule oma kaubamärgiga ning on jõudnud tänaseks juba 11 välisriigi turule.

Ettevõtte juhataja Aivo Saar räägib, et konkurents on tihe, kuid Eesti masinad on Euroopas juba hästi tuntud. „Siitkandi Palmsi tehnika on selle tee sillutanud ja tänu neile on meil juba lihtsam,” kiidab Saar konkurente.

Rakvere lähedal Arknal tegutsev Lisako valmistab kaubamärgi BMF ehk Baltic Machine Factory all põllumajandusmasinatele mõeldud metsaveohaagiseid ja kraanasid.

Osaühing Lisako loodi 2001. aastal. Arknal  üles kasvanud Saarel õnnestus vana katlamaja ruumid rendile võtta ning ta otsustas kodukohas tegutsema hakata. „Katelde ja mahutite väljalõhkumine oli ikka päris ränk töö,” meenutab ta.

Praeguseks on katlamaja kõrvale kerkinud hulga uusehitusi, kus tehnika valmib. „Alates 2009. aastast ehitasime igal aastal ühe uue halli,” räägib Saar. Praeguseks on halle viis, mis kõik omavahel ühendatud.

Kui esmalt tehti teistele allhanketöid, siis mullu müüdi oma kaubamärgi all juba pool toodangust. „Vaatasime, et oleme töö piisavalt selgeks saanud ja turul ruumi oli,” põhjendab ta oma kaubamärgi kasutuselevõttu, mida kaaluti tegelikult päris pikka aega.

Kõige kaugem koht, kuhu praegu BMFi masinaid müüakse, on Prantsusmaa. „Päris suure lombi taha pole veel jõudnud, aga plaan on ka seal proovida,” sõnab Saar.

Allhankestki on praegu osa juba Lisako enda masinad, mida vaid teise kaubamärgi all müüakse.

Igal maa turul, kuhu on jõutud, on aga oma eripärad, millega masinat ehitades tuleb arvestada. Põhiline, mis riigist sõltuvalt muutmist vajab, on pidurisüsteem, sest nõudmised piduritele erinevad riigiti päris palju.

Konkurents on aga väga tihe juba Eestis. Lisako projektijuht Margus Kerm räägib, et Eestis teeb traktoritele metsaveokärusid neli suurt ja hulk väiksemaid firmasid, ATVdele sobilikke väikeseid kärusid aga kolm-neli ettevõtet.

„Meie eelis on väga lai tootespekter, teised nii palju ei paku,” ütleb Kerm. Lisako valmistab haagiseid kandejõuga 1,5 kuni 16 tonni ning kraanasid noole pikkusega 3,25 kuni 8,5 meetrit.

Kuigi 40 töötajaga ettevõte tegutseb päris Rakvere külje all, ei teata taolisest firmast suurt midagi.

„Ka paljud meile helistanud kliendid on arvanud, et oleme maaletoojad, ning on väga üllatunud, kui kuulevad, et teeme masinad siin ise valmis,” pajatab Margus Kerm. Ja kui juba kohale uudistama tullakse, siis enamasti tühjade kätega ei lahkuta.

Enda laiema tutvustamisega tegi Lisako algust alles mullu Maamessil. „Seal läks meil väga hästi,” nendib Aivo Saar. Omal käel käidi eelmisel aastal messil ka Rootsis. „Nii hästi ei läinud, aga programm sai täidetud ja edasimüüja leitud.”

Margus Kermi sõnul on lisaks messidel osalemisele tähtis ka edasimüüjate otsimine kasvõi interneti vahendusel ning nendega otse suhtlemine. „Sobilike edasimüüjate leidmine on olnud huvitav protsess. Sama taktika ei pruugi teistel turgudel sobida ja on ka turge, kus seni veel edasimüüjat pole leitud,” selgitab Kerm.

Metsamasinate ehitamine on suhteliselt hooajaline töö ning kui suvel tehakse neid rohkem lattu, siis talvel tuleb päris kõvasti rabada. „Väga spetsiifilisi asju ei kannata lattu teha, sest need võivadki seisma jääda, aga põhikaupa küll,” teab Aivo Saar.

On ju Lisako põhiklient põllumees, kes suvel põllul rügab, talvel saab aga oma traktorit metsatöödeks kasutada. Päris profiharvesterid ja väljaveomasinad kuuluvad natuke teise liigasse ning nende tootjatega Lisako BMFi masinad ei konkureerigi.

Suures osas tehakse masinad ja nende jaoks vajalikud detailid ise. Sisse ostetakse survevoolikud, silindrid ja rattad. Seda peaasjalikult ikka Eestist, nii et tegelikult annab Lisako kaudselt tööd veel hulgale inimestele.

Masinad mitte ainult ei valmi Arknal, vaid need ka projekteeritakse ning disainitakse sealsamas. Et disainerite-projekteerijatena on ametis võrkpallisõpradele hästi tuntud vennad Pomerantsid, ei ole imekspandav, et Lisako on ka üks Rakvere Võrkpalliklubi toetajatest.

Hästi saadakse läbi ka Arkna küla rahvaga. „Kui kellelgi abi vaja on, püüame ikka vastu tulla, üleaedsete ehk Arkna Karjatalu käest aga käime ise traktorit oma tehnika katsetamiseks laenamas,” pajatab Aivo Saar.

Päris kohalikke mehi on ettevõttes tööl vaid kaks, kuid Arkna on ka päris pisike küla. Ülejäänud rahvas on pärit Rakverest või mujalt lähiümbrusest. Tööjõuga Lisakol Saare sõnul probleeme pole ning kaadri voolavus on väga väike. „Palgad on päris kõrged ja töötingimusedki ilmselt keskmisest paremad,” lausub Margus Kerm. Avarad ruumid on tõepoolest puhtad ja soojad.

Rakvere vallaga, mille territooriumil Lisako tegutseb, on ettevõtte juhtide sõnul suhted head. „Kui midagi vaja on, saame ikka abi,” ütleb Margus Kerm.

Vallavanem Aivar Aruja ei ole vastukiitusega kitsi. „Noored ja asjalikud mehed on tasahilju oma asja ajanud, korraliku niši leidnud ja hoogsalt laienenud,” sõnab ta.

Aruja ütleb, et Lisako peaks OG Elektra ja vallavalitsuse järel olema Rakvere valla suuruselt kolmas tööandja, seega on tegemist valla jaoks igati olulise ettevõttega.

Erinevalt paljudest ettevõtjatest ei taha Lisako rahvas kedagi kiruda. Ka riiki ja valitsust mitte. Ja ei kurda ka. „Et ainult tellimusi rohkem oleks, aga see on ikka pigem meie enda kätes,” kõneleb Aivo Saar.

Pinnal püsimiseks on ülitähtis pidev areng. „Kui tahad turul olla, siis teisiti ei saagi,” kinnitab Kerm.

Praegu on arendustegevuse põhiaur kraana haaratsite paremaks muutmisel. „Põhiline on tugevuse ja vastupidavuse arendamine ning haaratsite kaalu vähendamine,” räägib Aivo Saar ülesannetest.

Haaratsid on ka kraanade ja haagiste kõrval kolmas toodanguartikkel, mida eraldi turustatakse. Mullu valmis Lisakos umbes poolt tuhat kraanat, sama palju haagiseid ning 2000 haaratsit.

Toodangust läks üle 95% raja taha. Eestis on ettevõte seni ise tasapisi müügitööga tegelenud, aga alates sellest nädalast müüb BMFi märgiga tehnikat Baltic Agro Machinery. „Püüame ka Eestis rohkem pildile saada,” lausub Saar.

Detsembris korraldas Lisako selleks Arknal ka kliendipäeva, millega ettevõtte juhataja väga rahule jäi. „Protsent kohaletulnutest, kellega kaubale saime, oli päris hea,” meenutab ta.

Klientide jaoks on oluline hinna ja kvaliteedi suhe ning pakutavat kaupa uuritakse päris hoolega. Lisako eelis paljude konkurentide ees on oma projekteerijad, kes on valmis kliendi soovi järgi toodet kohendama. Nii näiteks tehti kaks erilahendusega kraanat Stora Enso saeveskite jaoks.

„Kõike saab kliendiga arutatud ja kui vähegi võimalik, siis teeme ära,” lubab Margus Kerm.

Kindlasti tahab osaühing Lisako laieneda, kuid teha seda toodangumahu suurendamise, mitte aga mingi uue tooterühma arvelt. „Me ei ürita kõiki maailma töid teha, tahame ajada oma asja ja teha seda hästi,” kinnitab Aivo Saar.

Ja kindlasti on ettevõttel kavas ka 11 ekspordiriigile lisa leida. Töö selle nimel käib kogu aeg.