Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Mootorsaanide kahju taliviljale on keeruline mõõta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Enne kui saaninina põllule keerata, tuleks seal sõitmine ka maaomanikuga kooskõlastada.
Enne kui saaninina põllule keerata, tuleks seal sõitmine ka maaomanikuga kooskõlastada. Foto: Eili Arula

Kuigi mootorsaanijuhid arvavad, et paksu lumekihi korral ei riku põllul saaniga sõitmine seal talvituvat vilja, on põllupidajad teist meelt, öeldes, et kinni tallatud lume all pääseb külm viljale hõlpsamalt ligi ning vähendab saagikust.

Otepääl mootorsaanimatku korraldava Palle Kõlari sõnul võib mootorkelguga sõita oma maal ja väljaspool avalikke teid. „Erandina võib teedel liigelda juhul, kui need on autodele läbimatud ehk lumi on lükkamata. Lisaks võib loomulikult sõita kõigil neil maadel, mille omanikega on kokkulepe,” selgitab Kõlar.

Saanisafari instruktor on veendunud, et mootorsaan ei tee taliviljale liiga, kui sõita vaid paksul lumel. „Saanide mõju taliviljale oli varasematel aastatel päris tõsine teema, kuna arvati ekslikult, et mootorkelk sõidab paljal maal. Sel juhul tekitab see sõit tõesti taliviljale kahju,” nendib Palle Kõlar. Tegelikult aga mootorsaan Kõlari sõnul lumeta maal ei sõida. „Mootorsaan pole tank ja sellega sõidetakse vaid lumel. Need kelgutajad, kes sellest aru ei saa, maksavad kallist hinda oma sõiduki hooldamisel, sest ilma lumeta sõidul saavad alus ja suusarauad tõsiselt kahjustatud.”

 

Lumi on soe tekk

 

Siiski pole põllupidajad saanisafari korraldajaga sama meelt. Paksu lumikattega põllul sõitmisel ei puutu tõepoolest saani jalused ja lint vastu talvituva vilja orast, kuid kahju teeb see viljale sellest hoolimata. Saaniga põllul sõitmine vajutab lumikatte kinni ning külm saab viljale paremini ligi.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Reine Koppel selgitab, et lumi on taimedele justkui soe tekk. „Kui õhutemperatuur langeb kolmekümne miinuskraadini, võib paksu ja koheva lume all taimel päris soe ja mõnus olla ning see võib kevadel oma elu jätkata ilma suuremate kahjustusteta. Värske kohev lumi on halva soojusjuhtivusega, sest see koosneb 90–95% ulatuses õhust ja seetõttu on lume all soe,” räägib Koppel. Mida suurem on aga lume tihedus ja niiskus, seda paremini juhib see teaduri sõnul sooja ja külma ning väline temperatuur hakkab taime olukorda rohkem mõjutama. „Sel aastal jõudis pinnas enne lume tulemist parajalt ära külmuda ja lumikate oli väga teretulnud enne külmade saabumist,” lisab ETKI teadur.

Jäljed näha ka juunis

ASi Perevara agronoom Kalle Kivirüüt räägib, et kui põllul on saanidega julmalt edasi-tagasi kihutatud, on kevadel tärkava vilja ja isegi rohumaa peal kollaste ribadena näha, kus talvel on saanid sõitnud.

Kivirüüt meenutab, et kaheksakümnendate aastate alguses käskisid parteitegelased ühel talvel kolhooside taliviljapõldudel paksu lumekihi kinni tallata, et külm viljale ligi ei pääseks. Agronoom teadis, mis selle tegevuse tulemus on, kuid tegi ikkagi parteikomiteele heameelt ning lasi näidisena kahe hektari suurusel põllul lume kinni tallata. „Kevadeks oli saak hävinenud,” toob ilmeka näite Perevara agronoom.

Tema arvamust toetab ka teadur Reine Koppel, lisades, et talvel Taimekasvatuse Instituudi katselappidel kihutavad saanid võivad nende töö hoopis rikkuda. „Paar aastat tagasi, kui oli sõidetud üle talinisukatsepõllu, olid taimed lumesaani talviste jälgede kohal palju kehvemad 

kuni loomisfaasini ehk juunikuuni välja,” meenutab Koppel. Seda, kuidas talvine saaniga põllul kihutamine saagikust mõjutas, on teaduri sõnul keeruline välja arvutada, aga statistilise andmetöötluse käigus võib sellise katse piirdiferents tulla erakordselt suur.

„Kui suurel põllul sõitmine kahjustab põldu üksikute ribadena, siis üle väikese katselapi sõites võib kahjustus olla 10–50% olenevalt katselapi suurusest,” lausub Reine Koppel, kelle sõnul lumekihi paksusest lumesaani tekitatud kahjustused eriti ei olene. Saan on nii raske, et vajutab lume tihedaks nii või teisiti. „Mida paksem lumekiht, seda paksem saab muidugi ka kinnipressitud kiht ja seda kauem võib kevadel võtta selle jälje sulamine.”

Agronoom Kalle Kivirüüdi sõnutsi on eriti tundlik taliraps, mille saagikus kinni tallatud lume korral märgatavalt langeb. Kivirüüt ei pane pahaks, kui taliviljapõllult üks saanirada üle läheb, kuid pidev talvituva viljaga põllul saanidega rallimine teeb viljale kõvasti kahju ning agronoom soovitab saanijuhtidel sügisel omale talviseks saanisõiduks välja vaadata need põllud, kuhu talivilja ei külvata.

Sõita võib maaomaniku loal

Isegi kui maalapil vili ei talvitu, ei tohi saanijuht oma sõidukiga sinna omanikult luba küsimata sõitma minna. „Maaomanik, kelle maa peal saanijuht luba küsimata oma sõiduvahendeid katsetab ja talvemõnusid naudib, peaks sellise tegevuse tõkestamiseks kindlasti teatama politseisse,” soovitab Politsei- ja Piirivalveameti pressiesindaja Maria Gonjak. Kogemus näitab, et kui taolistest juhtumitest politseile aegsasti teada ei anta, võib saanijuhtide meelevaldne sõit teiste eramaadel hoogu juurde saada. „Et seadusele vilistavaid saanijuhte vastutusele võtta saaks, tuleb eramaal sõitvast, varalist kahju või muud ebamugavust tekitavast saanist politseile kiiresti teatada,” rõhutab ta.

Kärmelt reageerides on võimalik rikkuja tabada juba kohapeal. Suur abi rikkuja tuvastamisel on seegi, kui pealtnägija jätab meelde mootorsaani registreerimisnumbri ja tundemärgid. „Kui arvatav saanijuht on teada, piisab probleemi lahendamiseks tavaliselt tema tähelepanu suunamisest toimepandud rikkumisele,” lisab Politsei- ja Piirivalveameti pressiesindaja Maria Gonjak.

Perevara agronoom Kalle Kivirüüt meenutab, et mõnel varasemalgi aastal on saanijuhid käinud tema ettevõtte põldudel lõbutsemas, kuid siis pole ta pidanud vajalikuks politseid teavitada. Tema arvates saab palju parema tulemuse, kui ise saanijuhid üles otsida ning nendele selgeks teha, miks selle põllu peal saanidega sõita ei tohiks.

Tagasi üles