Ka lumega saab metsast ravimtaimi korjata

Siberi metsamehed on teinud pässikust ehk kasekäsnast jooki, mida tarvitasid kohvi asemel, sest pässikutee tõstab toonust ning suurendab organismi vastupanuvõimet vabade radikaalide vastu. Foto: Arvet Mägi

Mul on alati olnud tunne, et kui 15. jaanuar on läbi, siis läheb päev pikemaks ja valgemaks. Siis tuleb ka isu pikemate jalutuskäikude järele metsas või looduses ning võib üht-teist loodusest kaasa võtta kas siis mõne ravitoimega salvi valmistamiseks või hoopis lihapotti panemiseks.

Lepakäbisid leiab talvel nii kraaviservast kui ka mere äärest. Tihti on torm suuremaid-väiksemaid oksi koos käbidega puult maha murdnud. Siis on hea oksad puu alt kaasa võtta ja kodus käbid puhtale paberile või taimerestile toasooja kuivama jätta.

Lepakäbid on hea abiline kõhulahtisuse korral. Kui tegemist on viirusliku kõhugripiga, siis võib lepakäbidest tõmmist valmistades lisada segule ka nelki või koirohtu. Selleks tuleks taimed üle valada keeva veega ja lasta tõmmata kuni 30 minutit. Lepakäbidest on samuti abi soolepõletike ravis, ka siis, kui põletik on põhjustatud tsöliaakiast.

Kui lepakäbisid pole, aitavad kõhulahtisuse korral näiteks lepakoor ja tammekoor. Mõlemat saab koorida noortelt okstelt. Parimad on 3–5 cm läbimõõduga okstelt saadud koored. Kogutud koor tuleb omakorda tükeldada ja jätta toasooja kuivama, näiteks kapi otsa või ahju peale.

Koortest tee valmistamiseks tuleb kooretükke keeta 5–10 min ja lasta siis pliidi serval kaane all tõmmata 10–30 minutit.

Sookail

Nohu ja köha vastu hästi aitavat sookailu leiab talvel soisest ja niiskemast männimetsast. Lume alt paistavad ainult ladvad. Võib korjata peotäie, panna sulatatud rasva sisse ja hautada kaane all. Lisada võib ka männipungi või -vaiku. Segu tuleks hautada soojas 5–8 tundi kas pliidiserval või ahjus. Seejärel on segu valmis kurnamiseks ja purkipanekuks.

Segu on hea kasutada nohu korral ninna või köha korral rinna peale ja selja piirkonda määrimiseks. Rasvaks sobivad pea kõik rasvad alates palmirasvast, searasvast ja hanerasvast ning lõpetades karu- või hülgerasvaga, mida maapiirkonnas võib jahimeestel leiduda. Kes tahab, võib ninasalvile lisada ka piparmündi ja eukalüpti eeterlikku õli umbes 3%.

Sookailust tehtud salviga on ravitud ka hemorroide. Venemaal on see vana ja tuntud rahvameditsiinisalv nimega Ledum. Salvi on kasutatud ka liigestepõletiku ja putukahammustuste korral.

Samuti võib sookailust teha teed, valades võrsed üle kuuma veega ja lastes tõmmata 30 minutit. Teed juuakse lusika- või lonksukaupa. Sookail on mürgine! Seepärast ei tasu seda eluruumides kuivatada, sest taim paneb pea valutama ja põhjustab iiveldust. Metsast värskelt korjatud sookailu tuues võib neist ka tinktuuri teha. Taim tuleb valada üle viinaga ja jätta segu pimedasse kohta seisma. Vanasti kasutati sookailu ka hiirte ja putukate tõrjeks.

Lumisest metsast võib leida pohlalehti, mis kuuskede all lumest välja paistavad. Kui on pehmem talveilm, saab pohlalehti tuppa tuua, kuivatada ja teed teha. Teed võib teha värskelt metsast korjatud pohlavartest ja -lehtedest, pannes 5–6 lehtedega vart poole liitri vee sisse 30 minutiks keema ja lasta umbes tund aega pliidiserval tõmmata. Selline tee on hea põie- ja neerupõletike raviks ning sobib hästi organismi puhastamiseks sooladest. Liialdada siiski ei tasu: kuuri kestus olgu 7–10 päeva ja koguseks tass teed lonkshaaval päeva jooksul.

Mustika- ja vaarikavarred

Ka mustikavarsi saab talvel lumega metsast korjata ning neist teha teed, mis on diabeetikutele väga kasulik. Uuringud on näidanud, et mustikas aitab diabeetikul vähendada suhkrusisaldust veres, häirimata insuliini tootmist kõhunäärmes. Mustikavartes on lehtedega võrreldes rohkem toimeaineid (flavonoide), mis aitavad diabeetikul veresuhkru taset alandada. Tee valmistamiseks on paras ports võtta mõned varred, keeta need läbi ja jätta segu pliidile tõmbama. Mustikavarreteed võib juua pikka aega, ilma et oleks karta kõrvaltoimeid.

Samuti on vaarikavarred olnud läbi aegade maarahvale hea teematerjal. Pott kuuma veega seisab alati pliidiserval ja sinna pannakse tükeldatud vaarikavarred keema, misjärel jäetakse teesegu potis pliidiservale tõmbama. Niimoodi saab punapruunika varjundiga tee, mida on hea külma ilma ajal meega juua.

Talvist tee- ja joogimaterjali pakuvad veel kuused. Kuuseokastest saab hea mineraali- ja klorofüllirikka joogi, kui lasta kuuseokkad koos vähese veega kannmikserist läbi, segu kurnata, lisada vett ning soovi korral mett või suhkrut. Kuuseokastest võib pliidil valmistada ka kuumi jooke ja siirupit. Samuti on väga hea maitsesool, mis sobib suurepäraselt liharoogadele mekki andma. Selleks jahvatan kuuseokkad koos soola, pune ja pihlakamarjadega kannmikseris ära ning kasutan saadud soola koos meega ahjuprae maitsestamiseks.

Ei tasu unustada, et just kuuse- ja männiokkateed juues jäid Siberisse küüditatud eestlased ellu, hoolimata kesisest toidust, sest nad said sealt mineraale ja vitamiine. Kes on mikseris  valmistatud kuuseokkajoogiga kuure teinud, kinnitab, et see annab tohutult energiat. Kuigi inimesed on harjunud kevadel kuusevõrseid kasutama, võib ka talvistest okastest vabalt jooke ja muud teha. Lätis valmistatakse okastest näiteks tõmmist HoFi, mida soovitatakse väga raskete haiguste (kasvajad, kehvveresus, sclerosis multiplex, Parkinsoni ja Alzeimeri tõbi) toetusraviks. Soomes on tehas, mis toodab männikoorest külmtõmmist organismi tugevdamiseks. Meil on männid ja kuused käeulatuses – miks mitte neid kasutada.

Meie ravimtaimeaias käinud ja koolitustel osalenud inimestele on kuuseokkajook väga maitsenud ja see on ka meie toitude suurim üllataja. Toores joogis säilivad ka ensüümid ning rohkem vitamiine ja eeterlikke õlisid. Tuberkuloosi ja kopsuhaiguste raviks kasutati Siberis ka väikseid kuusekäbisid tee valmistamiseks ja need inimesed jäid ellu.

Toonust tõstev jook

Metsas jalutavale taimesõbrale võib silma jääda ka kase küljes kasvav must pässik (rahvas nimetab ka kasekäsnaks), mis tasub kase küljest lahti lüüa või kangutada. Kodus tuleks must pässik puhastada välimisest lahtisest korbast (toimeaine on pässiku keskosal), tükeldada ja kuivatada toatemperatuuril. Kasekäsn sisaldab bioaktiivseid aineid ja seda kasutatakse rahvameditsiinis kasvajate (mao-, soole- ja kopsuvähi) korral. Must pässik võib aidata vähendada kasvaja mõõtmeid, parandab enesetunnet, vähendab higistamist ja südamekloppimist. Pässikutee sobib ka maohaavandi ja gastriidi korral.

Pässikutee on kasulik ka diabeetikutele, sest vähendab veresuhkru taset. Siberi metsamehed on teinud pässikust jooki, mida nad on tarvitanud kohvi asemel, sest pässikutee tõstab toonust ning suurendab organismi vastupanuvõimet vabade radikaalide vastu. Metsas tasub igal juhul käia ka talvisel ajal ning eelistada alati oma korjatut. Eestimaa loodusest või aiast pärit taimed ja viljad on igal juhul mitu korda väekamad kui kuskilt kaugelt toodud imeravimid või loodustooted, mida suurelt reklaamitakse, kuid mille kohta ei tea kunagi, kus ja kuidas neid on kasvatatud või kui palju neis on organismi saastavaid värv- ja ballastaineid. Kurb on ka see, et enamik siirupeid, mida tööstuslikult toodetakse, sisaldavad peamiselt suhkrut ja sidrunhapet. Nii et soovin kõigile uuel aastal isekorjamise ja isevalmistamise rõõmu!

Rohkem ideid ja retsepte leiab Karepa Ravimtaimeaia veebiküljelt www.ravimtaimeaed.ee ja meie Facebooki lehelt.