Kuidas on veiste ja sigade ninaesine ajaga muutunud?

Loomasöödatootmises arvestatakse järjest enam iga farmi individuaalseid vajadusi ja valmistatakse söödasegu spetsiaalselt neile, räägib Scandagra Eesti tootmisdirektor Rivo Pent. Foto: Elmo Riig

Tehnika pidev areng ning põllumajanduse intensiivistumine on toonud kaasa muudatusi ka veiste ja sigade söödas.

Loomade toidulaualt ei kao lähiajal veel kindlasti vana hea hein, juurvili ja silo, kuid söötadest võib praegu leida mitmeid koostisosi, mis veel mõne aasta eest sealt puudusid. Eesti suurima söödatootja aktsiaseltsi Scandagra Eesti söödatehnoloog Marge Malbe sõnul esitab küllalt raske majandusolukord veise- ja seakasvatuses järjest suuremaid nõudeid ka söödatööstusele. Malbe räägib, et söödad peavad olema ühelt poolt võimalikult odavad ning teisalt sellised, mis kataksid loomade organismi vajadused, tagaksid maksimaalse juurdekasvu või piimatoodangu ning loomade hea tervise.

Seepärast pannakse söötadesse järjest enam näiteks rukist. „Kaks-kolm aastat tagasi oli rukki kasutus söötades ümmargune null,” ütleb Scandagra Eesti tootmisdirektor Rivo Pent. Praegu on aga rukki tarvitamine Pendi juttu mööda tõusmas ja rukis sisaldub juba päris mitmes veiste täiendsöödas. Nii Pent kui ka Malbe usuvad, et rukki osakaal söötades suureneb edaspidi veelgi.

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmise osakonna juhataja professor Meelis Ots märgib, et rukist on hakatud kasutama veiste täisratsioonilistes segasöötades isegi ainsa teraviljana. Ta täpsustab, et seda tohib teha vaid tingimusel, et loomad rukist segasöödast välja ei saaks sorteerida.

Kust saada proteiini?

Kuna hullulehmatõve aegadel lõpetati liha-kondijahu kasutamine söötades täielikult, on muutunud keerulisemaks loomade proteiinivajaduse rahuldamine. Scandagra Eesti tootmisdirektor Rivo Pent sõnab, et taimsete proteiiniallikate, nagu näiteks soja ja rapsi kasutus on seetõttu suurenenud. Teisalt on need tema sõnutsi suhteliselt kallid toormaterjalid ning mõjutavad märkimisväärselt sööda hinda. „Seetõttu pööratakse palju tähelepanu uute võimalike proteiinisöötade leidmisele ja kasutusele,” räägib Pent.

Ühe proteiinirikka toidu võimaliku variandina toob ta välja vetikad. „Tulevikus nende kasutusvõimalused söödalisandina ilmselt laienevad,  arvestades seda, et neid võib käsitleda näiteks proteiinisöödana või siis mikroelementide ja vitamiinide allikana,” nimetab Pent. Ta usub, et Scandagra Eesti oleks valmis säärast uut toorainet ka söödatootmises rakendama, kui selle positiivne mõju toodangule ja loomade tervisele oleks teaduslikult tõestatud.

Maaülikooli professor Meelis Ots tähendab, et vetikate kasutamine loomasöödana oli Eestis aktuaalne ka 1970ndatel, kuna tegu on tõepoolest proteiini- ja mineraalirikka taimega. Vetikate kasutuselevõtt aga sõltub eelkõige nende hinnast võrreldes teiste proteiiniallikatega, sõnab Ots.

Professor jutustab, et viimastel aastatel on üha rohkem hakatud kasvatama ka põlduba ja -hernest, seda eelkõige liblikõieliste kultuurina teravilja külvikordades. Uba ja hernest söödetakse valgusöödana Eestis seni põhiliselt veistele. Nendega saab katta märkimisväärse osa lüpsilehmade proteiinitarbest, räägib ta. Veel tõdeb Meelis Ots, et tulevikus üha rangemad keskkonnatingimused dikteerivad ilmselt liblikõieliste kultuuride üha laialdasema kasutamise loomasöödana.

Meelis Otsa sõnul on veelgi suurem muutus maisi kultiveerimine ja siloks koristamine. „Maisisilo on jõudnud paljude suure toodanguga karjade söödaratsiooni,” nimetab ta. Otsa sõnutsi suureneb maisi kasvupind Eestis aasta-aastalt, möödunud aastal ulatus see juba 7400 hektarini. Maisisilo eelised rohusilo ees on suurem energiasisaldus ning parem fermentatsiooni ehk käärimise kvaliteet.

Söötade ohutus

Söödatootmise tehnoloogilisest poolest rääkides on Scandagra Eesti tootmisdirektori Rivo Pendi sõnul praegu kõige tähtsam söötade ohutus. Seda just sigade Aafrika katkuga seoses. Ohutus saavutatakse eelkõige söötasid kuumtöödeldes. Kuumtöötlemine aitab muuta toitained söötades loomadele paremini omastatavaks.