Bioloogid arvavad, et ka inimene võib käivitada oma organismis vajalikke geene, kui mälub kauem mesindussaadusi. Võib-olla just tänu sellele ongi mesindussaadustel väga mitmekülgsed farmakoloogilised, tervendavad ja ravivad omadused (vt tabelit V. ja L. Mihkelsoo „Isetervendaja käsiraamatus”).
Koostiselt ja omadustelt peetakse kõige kasulikumaks tatraõiemett. See on tumepruuni varjundiga, erilise lõhna ja maitsega mesi, mis kristalliseerub kiiresti: 2–3 nädala jooksul pärast vurritamist või ülessoojendamist (mitte üle inimese kehatemperatuuri, et kasulikud omadused säiliksid).
Võrreldes heledate meesortidega on tatraõiemees rohkem orgaanilisi happeid ja aktiivseid fermente, tänu millele on tatraõiemesi väga aktiivne (diastaasarv vahemikus 25–85). Tatraõiemesi sisaldab fruktoosi ja glükoosi (üle 75%), aminohappeid (sealhulgas kaheksa asendamatut, eriti palju on lüsiini ja metioniini, võrreldes heleda meega rohkem kui kaks korda), vitamiine (В1, В2, В3, В6, В9, Е, С, K, А ja Р) ning mikroelemente (boor, fluor, jood, koobalt, kroom, räni, mangaan, magneesium, nikkel, tsink, vanaadium, eriti palju on rauda ja vaske). Mikroelementide sisalduse poolest on tatraõiemesi väga lähedane vereseerumile.
Tatraõiemesi parandab kapillaaride läbilaskvust, puhastab veresoonte seinu, soodustab vigastatud kudede taastumist, parandab närvisüsteemi tööd, kõrvaldab põletikke, uuendab verd ja suurendab hemoglobiini sisaldust veres. Tatraõiemeest on abi ka südame-veresoonkonnahaiguste (kõrge vererõhk), verehaiguste (aneemia), raskesti paranevate veresoonte ja mädanevate haavandite ravimisel ning see ennetab aju- ja silmaverevalumite tekkimist.
Tatraõiemeel on mitmesuguseid kasutamisvõimalusi. Mett saab tarvitada välispidiselt, määrides seda kehale ja tehes kompresse, vanne, kasutada saunas jne. Mett saab kasutada toitudes suhkru asemel ning jookide (õlu, vein, tee), kulinaaria- ja kondiitritoodete, toidulisandite, tervendavate meesegude ja preparaatide valmistamisel.