Üleplaneerimine võtab ära hulga väärtuslikke põllumaid

Põllumajanduskeskuse mullaseire büroo juht Priit Penu nendib, et uusehitised on vältimatud, kuid võimalusel tuleks neid planeerida vähem viljakatele maadele. Foto: Margus Ansu

Eelmise kümnendi lõpus Eestist üle käinud ehitusbuum on nüüdseks küll lõppenud, kuid majade ja teedeehituse alla on jäänud hulganisti väärtuslikku põllumaad. Selleks, et hoida häid põllumaid üleplaneerimise eest, töötab maaeluministeerium välja eelnõu, mis piiraks põllumaadele ehitamist.

Aastatel 2003–2013 suurenes elamumaa pind Eestis 30 000 hektari võrra. Kortermaju ja autoteid ehitati põllumaadele kogu Euroopas ning sellega seoses vähenes põllumajanduseks sobiva maa pindala. Väärtuslikule põllumaale ehitamine oli lihtne ja seda ei reguleerinud pea ükski Eestis kehtiv seadus. Praeguseks on põllumaade hõivamine aeglustunud ning maaeluministeerium töötab välja seadust, mis põllumaadele ehitamist piirata lubaks.

Põllumajandusuuringute keskuse mullaseire büroo juhataja Priit Penu sõnul on põllumaade täisehitamine viimasel ajal olnud probleem eelkõige linnade lähiümbruses, kuid praegu on ehitamine võrreldes buumiajaga õnneks aeglustunud. „Kriitiline piir on linnade ümber täis ehitatud ja läheb natuke aega, enne kui võetakse nii-öelda uued suutäied,” ütleb ta.

Uued teed väärtuslikul põllumaal

Probleemiks ei ole ainult põldudele kerkivad elamurajoonid, vaid kogu taristu, räägib Penu. Ta toob näite, kuidas 13 kilomeetri pikkuse Kose-Aruvalla maanteelõigu neljarealiseks ehitamise tõttu läks kasutusest välja 55 hektarit põllumaad, millest enamik oli väärtuslik. See omakorda tähendab, et saamata jäi hinnanguliselt 220 tonni teravilja aastas.

Praegu on aktuaalne Rail Balticu ehitus, mis samuti osa väärtuslikku põllumaad enda alla jätab, märgib Penu. Maaeluministeeriumi andmetel jääb Eestis kulgeva Rail Balticu trassi alla praeguse plaani järgi ligi 688 hektarit maatulundusmaad, mille hulgas on 101 hektarit haritavat maad ning kolm hektarit väärtuslikku põllumajandusmaad.

Eesti Maaülikooli geomaatika osakonna juhataja Siim Maasikamäe nimetab põldude peale ehitamist kaootiliseks arendustegevuseks. Tema sõnul on tegemist mitmetahulise probleemiga. Näiteks toob ta välja halvasti korraldatud planeerimise. „Kui vaatame, et sajast hektarist põllumaast viis hektarit läks ehituse alla, siis poleks justkui hullu. Aga kui see viis hektarit asub põllumaa keskel, rikub see ära kogu põllumassiivi,” kirjeldab Maasikamäe. Selliseid näiteid viletsast planeerimisest linnalähedastes maapiirkondades on tema sõnul veelgi. Lihtsamalt öeldes: kui elamute rida nelinurksele põllule kiiluna ehitada, halvendab see põllumaa kasutustingimusi, hoolimata sellest, et ehituse alla jäi tegelikult vaid väike osa põllumaast.

Veel on Maasikamäe juttu mööda mureks ehitusbuumi ajal tehtud, kuid praeguseks nii-öelda hapuks läinud arendusprojektid. „Suure tuhinaga planeeriti suuremate linnade ümbrusse rohkem uusarendusi, kui oli tegelik nõudlus,” tõdeb Maasikamäe. See tähendab, et ehitama on hakatud ainult osale planeeritud kruntidest. Nõnda on täis ehitatud kruntide vahele jäänud seisma kasutamata krundid, mida ei saa enam kasutada ka põllumajanduses, märgib ta.

Maasikamäe ütleb, et praeguses olukorras, kus väärtuslikku põllumaad inimese kohta jääb maailmas järjest vähemaks, tuleks selline üleplaneerimine kindlasti kontrolli alla saada.

Muld kui puhastusseade

Ka Põllumajanduskeskuse mullaseire büroo juhi Priit Penu sõnul tuleks viljakad põllumaad hoida eelkõige toidutootmiseks. Lisaks toimib muld meie jaoks suure filterpaberina. Vee kogus maailmas on piiratud ja muld on justnagu üks suur puhastusseade, räägib Penu. „Kui me mulla asfaldiga kinni katame, siis oma seda funktsiooni muld enam täita ei saa,” toob ta näite.

Priit Penu ei taha sellega öelda, et ei tohiks enam üldse kuhugi ehitada, kuid kui ehitust saab suunata vähem viljakale põllumaale, tuleks seda kindlasti teha. Praegu ei ole väärtuslike põllumaade säilitamiseks Penu sõnul mingit õiguslikku kaitset. Küll aga on selline seaduseelnõu maaeluministeeriumis menetlemisel.

Maaeluministeeriumi maaelu arengu osakonna peaspetsialist Helve Hunt lisab, et seaduses defineeritakse mõiste „väärtuslik põllumaa” ning piiratakse sellistele maatükkidele ehitamist. Hundi sõnul teeb ministeerium juba praegu maavalitsustega koostööd. Selle kaudu on tagatud info liikumine ka kohalike omavalitsusteni, kes on seega kohustatud määrama väärtuslikud põllumajandusmaad ning seadma nende kaitse- ja kasutustingimused.

Seaduseelnõus võetakse väärtusliku põllumaa määramise aluseks mulla boniteet ehk hinne, mis iseloomustab mulla viljakust. Kui maa-ala boniteet on suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest, 40 hindepunktist, on tegemist väärtusliku põllumaaga. Maakonnas, mille keskmine boniteet on 40 hindepunktist madalam, hinnatakse põllumaa väärtuslikkust maakonna keskmisest lähtudes, räägib Helve Hunt. Linnade ja alevite territooriumidel asuvaid põllumaid selle kitsendusega koormama ei hakata.

Helve Hundi sõnul on maaeluministeerium seisukohal, et ehitamist, sealhulgas ehitamist põllumajandusmaale, ei saa ega tohi praegu ega tulevikuski välistada. Küll aga on kindlasti võimalik teha otsuseid kaalutletumalt ja läbipaistvamalt.

Maaeluministeerium esitab seaduseelnõu valitsusele hiljemalt 2016. aasta juulikuus.