Teisalt on väiksus Jäämarja trumbiks. Pisemal firmal on lihtsam paindlikult reageerida ja muuta hooajalise tooraine kättesaadavuse järgi sortimenti.
Ettevõtet luues soovis Kalamäe tuua turule mahemärgistusega käsitööpulgajäätised ja turustada neid mahepoodides. Reaalses tootmisprotsessis sees olles tuli aga ilmsiks, et märget „mahe” pakendile saada on arvatust keerulisem.
Murekohaks osutus just tooraine hankimine.
„Minu pulgajäätised sisaldavad 80–90 protsenti marju või puuvilju, aga näiteks Eesti mahemaasikat on suhteliselt raske saada ning selle sisseostuhind on kallis. Kuna puuvilja ja marja osakaal tootes on suur, kujuneks ka toote omahind eestimaise mahetooraine kasutamisel kalliks,” tõdeb Kalamäe.
Mahemärgistusest loobumine tähendab aga seda, et mahepoodides Jäämari oma tooteid müüa ei saa.
Kuigi sõna „mahe” leiab vaid Jäämarja šokolaadijäätise pakendilt, on kõik ülejäänud 19 sortimenti kuuluvat külma maiustki valminud puhtast toorainest: marjadest, puuviljadest, kookospiimast, ökoloogilisest roosuhkrust või agaavisiirupist.
Osale jäätistele on lisatud toitainerikkaid chia-seemneid, goji-marju või kooritud kanepiseemneid.
„Nii palju kui on võimalik, kasutan kontrollitud mahepõllumajanduse toorainet ja püüan ökoloogilise roosuhkru, agaavisiirupi, kakao, kookospiima ja maapähkli osta mahepoest. Maasikad tulevad kohalikult Raplamaa talupidajalt, aga troopilised puuviljad, nagu mango, ananass, banaan, võtan ikkagi puuviljaladudest,” seletab Kalamäe.
Valikus on pulgajäätiseid, mis sobivad taimetoitlastele või neile, kes ei talu laktoosi ja/või gluteeni.
Jäämarja toodangut tutvustades seletab Kalamäe inimestele ikka ja jälle, et tema käsitööpulgajäätised ei ole harjumuspärased koore-piima baasil pehmed külmdesserdid ega pole need ka mahlapulgad. Pigem meenutavad Jäämarja jäätised külmutatud smuutit pulga otsas.