/nginx/o/2020/08/31/13312758t1hcd89.jpg)
/nginx/o/2016/01/14/4872265t1h5a98.jpg)
Teeservadel ja põllupeenardel talveks püsti jäänud umbrohutaimede, nagu ohakate, takjate ja pujude otsas turnib salgake kirevaid varblase kasvu linde, sähvatledes oma musta-kollase-laiguliste tiibadega.
Ohakalinnud ilustavad lumiseid põlluservi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helepruun selg, erepunane nägu ja muus osas must-valge pea ei jäta kahtlust, et seal askeldavad ohakalinnud. Nad nokitsevad ohakanuttide ja takjanuppude kallal, mille seemned annavad neile põhitoiduse. Toiduallikaid on neil aga teisigi, kokku oma poolteistsada taimeliiki.
Ohakalinnu kooniline nokk on üliterava tipuga, mille lind surub taime kitsas seemneputkes oleva seemneni, ajab siis nokaotsa suhteliselt tugevate lõualihaste varal pisut avali, lükkab veel pisut sügavamale ja neelab väljasikutatud seemne alla. Seejärel järgmine osav, isegi binokliga vaevu nähtav „pintsetiliigutus” ja nõnda edasi, kuni nutt või nupp on seemnetest tühi. Peene taimevarre küljes riputakse ka pea alaspidi. Aeg-ajalt kuuldub üsna valjusid t(ik)elitt-kutsehüüde.
Talvel meil nähtavatest ohakalindudest pärineb enamik Lõuna-Soome ja idapoolsetest asurkondadest, siin pesitsevate lindude seast jääb talveks ilmselt vähemus. Olenevalt ilmast võib Eestis talvitada kokku 10 000 – 40 000 ohakalindu. Pesitsevate paaride hulka on viimasel kümnendil hinnatud keskmiselt poolesaja tuhandele paarile ja see arv on järjest kasvanud.
Suvel elutsevad ohakalinnud lehtpuistutes, sealhulgas kalmistutel, parkides ja puisniitudel. Üsna paksuseinaline pesa meisterdatakse poolrippuvana peene oksa tippu tiheda lehestiku varju. Kuna pesa on ju tavaliselt tuule võimuses, siis on see kõrgema servaga kui enamikul puude otsas pesitsevatel värvulistel, vältimaks munade või poegade allapudenemist. 4–6 muna suurust kurna haub emalind kuni 14 päeva. Reeglina soetatakse suve kestel kaks pesakonda.
Kauni välimuse ja isaslindude meeldiva laulu tõttu on ohakalinde peetud puurilindudena. Kuna meie looduskaitsereeglid ei luba neid loodusest püüda, siis tuleb laulu kuulata looduses. See on kiirete trillerduste, näuguvate toonide ja teglitt-hüüdudega pikitud sädistav segu, mida mõnikord esitab mitme lähestikku pesitseva paari isalindude koor.
Muide, ohakalinnu valisid Saksa ornitoloogid oma tänavuseks aasta linnuks.