Kuremaa puidutootja tahab aastaga kasvada kuus korda

Ettevõtte juhid Kalle Tinnuri (vasakul) ja Jaak Sarapuu leidsid Kuremaa alevikus tühjana seisnud tootmishoone eelmisel kevadel ning vaid paari kuuga panid seal püsti saematerjali tootmise tsehhi. Foto: Eili Arula

Osaühing Westwood Group, kes varem tegeles vaid palkide ja puidumaterjali ekspordiga, alustas eelmise aasta augustis saematerjali tootmisega. Ettevõtte plaanid on ambitsiooonikad: juba selle aasta sügiseks tahavad nad tootmismahtu kasvatada kuus korda.

Westwood Group osaühingu juhatuse liikmed Kalle Tinnuri ja Jaak Sarapuu on üle kolme aasta tegelenud palkide eksportimisega Hiinasse, mida vahendatakse aastas umbes 50 000 tihumeetrit. Lisaks palkidele vahendab Westwood Group Hiinasse aastas ka 10 000 tihumeetrit saematerjali. Siiski sai ettevõtte juhtidele üsna pea selgeks, et mõistlikum oleks saematerjali kokkuostmise asemel seda ise tootma hakata.

Idee sai küpseks möödunud aasta kevadel, mil ettevõtte juhid leidsid Jõgeva vallas Kuremaal tühjana seisnud tootmishoone ning ostsid selle ära. „Selle koha eelis on gaasi ja tööstusvoolu olemasolu,” põhjendab ettevõtte juht Jaak Sarapuu hoone valimist.

Ettevalmistused kestsid mõned kuud ning kasepalkidest saematerjali tootmine algas Kuremaal juba augustis. „Kiidusõnu peame ütlema Jõgeva vallale, sest kõik asjaajamised sujusid hästi ning bürokraatiarägastikku ei takerdunud,” lisab Sarapuu.

Pooleteisemiljoniline investeering

Praegu töötab Kuremaal saematerjali tootmise tsehhis kuus inimest, kes kuu aja jooksul lasevad seimrist läbi ligi 500 tihumeetrit puitu. Samas käivad juba praegu puidutsehhi ümbruses ehitustööd. Ehitatakse kuivatit ja katlamaja, mis peaks valmima juba sel kevadel. Ka saematerjali tsehh kolitakse tulevikus praeguselt krundilt välja lähedal asuvale põllumaale, millest tükikese ostis puidufirma kohaliku põllumajandusettevõtte AS Perevara käest. Praegusesse tootmishoonesse rajatakse siis hoopis höövlitsehh.

„Märg materjal on kuivast umbes neljandiku võrra odavam. Kuna praegu meil kuivati puudub, siis saame saematerjali müüa vaid siseturul. Eksportida saab ikkagi kuiva materjali, sest merekonteinerites läheb märg materjal hukka. Last sõidab Hiinasse umbes kaks kuud,” selgitab Kalle Tinnuri, miks otsustati kuivati ehitada.

Et kuivatit tööle panna, on vaja katlamaja. Praegu ehitatav 2,5megavatise võimsusega katlamaja hakkab tööle hakkepuidu ja gaasiga. „Peamiselt rõhume ikkagi hakkepuidule, sest seda jääb meil oma tootmisprotsessis üle. Proovime ikka kogu materjali ettevõttes maksimaalselt ära kasutada,” räägib Jaak Sarapuu. Kogu investeeringute hulk, mida Westwood Group OÜs arenduse tarvis praegu tehakse, küünib pooleteise miljoni euroni. Millal tehtud investeeringud kasumit tootma hakkavad, ettevõtte juhid ennustada ei oska. „No eks me ütleme, kui raha hakkab üle jääma,” lubab Jaak Sarapuu naljatledes.

Tootmine kasvab kuus korda

Kui praegu toodetakse Kuremaa saetööstuses 500 tihumeetrit puitu ühes kuus, siis tulevaks sügiseks on tootmisprognoos lausa kuus korda suurem: loodetakse töödelda kuni 3000 tihumeetrit puitu ühe kuu jooksul. „Kuna oleme tegelenud ka saematerjali kokkuostmise ja ekspordiga, siis ühes kuus tuligi eksportida 2000 kuni 3000 tihumeetrit saematerjali. Nüüd lihtsalt tahame toota selle koguse ise,” märgib Sarapuu. Kuigi ettevõte toodab materjali praegu kindlatele kokkuostjatele ning tulevikus peamiselt ekspordiks, võib ka eraisik sealt vajaliku koguse saematerjali osta. „Kui keegi soovib meilt materjali osta, võib julgelt siit läbi tulla,” kinnitab Jaak Sarapuu.

Tootmismahu suurenedes on loomulikult töökäsi juurde vaja. „Hinnanguliselt võiks meie ettevõttes tootmismahu suurenemisel töötada kuni kakskümmend inimest,” arvab Kalle Tinnuri. Seni on ettevõtte kuus töötajat kohalikud inimesed, kes polnud varem töötud, vaid tulid Westwood Group OÜsse teiste tööandjate juurest. Peamiselt sai töökoha vahetusel määravaks asukoht ja palk. Ettevõtte juhtide sõnutsi saavad nende töötajad keskmiselt kuus kätte 800 eurot, mis jääb Eesti keskmisele küll alla, kuid on maapiirkonnas vägagi konkurentsivõimeline töötasu.

Praktikakoht Luua õpilastele

Puidutööstuse rajamine Kuremaale tõi olulise elumuutuse kaasa ka ettevõtte ühele juhile, Kalle Tinnurile, kes otsustas Pärnust töökohale lähemale kolida ning soetas omale elamise Kuremaa alevikku. „Tundus loogiline kolida kohta, kuhu loome uut ettevõtet, ja Kuremaa on elamiseks ju ideaalne. Siin on ilus park, tervise- ja suusarajad, järv koos kordatehtud liivarannaga, ujula koos spordikompleksiga. Alevik asub keset Eestit, kust on igale poole mugav sõita,” kiidab Tinnuri uut elu- ja töökohta.

Luua metsanduskooli vilistlasena ei välista ta ka võimalust, et tulevikus leiab soovi korral nii mõnigi selle kooli õpilane nende ettevõttes praktikakoha. „Kindlasti on hea meel kohata oma ettevõttes tulevasi spetsialiste ja jagada nendega oma kogemusi ning ka ise neilt midagi uut õppida. Kuna olen ise samuti Luua kooli puidukaubanduse eriala vilistlane, siis tean omast käest, kui vajalik on kogemuste hankimine õpingute ajal,” on Kalle Tinnuri kindel.