Mis kasu on organismil hapendatud toitudest?

Hapendatud toidud on organismile mitmekülgselt kasulikud. Foto: Elmo Riig

Toitude hapendamine on tuhandeid aastaid vana komme, mis on levinud üle terve maailma. Hapendatud toidud aitavad seedimist toetada ja kasulike soolebakterite hulka suurendada.

Kääritamine-hapendamine ehk fermenteerimine on protsess, mille käigus toimub teatud bakterite ning pärmseente ainevahetusprotsess: esialgu hapnikuvaeses keskkonnas ning seejärel hapniku osalusel, kus käärimisel vabanevat energiat kasutavad need organismid ära oma elutegevuseks.

Köögiviljade kääritamisel alustavad piimhappebakterid seda protsessi glükoosi lagundamisega, mis ajapikku kiireneb ning jõuab lõppfaasi paari nädala möödudes.

Selle kõige tulemusena säilib toit kauem ning sünteesi tagajärjel tekivad inimorganismile vajalikud seedeensüümid, B-grupi vitamiinid, oomega-3-rasvhapped ning mitmesugused probiootilised tüved. Need kasulikud ained aitavad ennetada soolevähki ja -põletikku ning leevendada laktoositalumatust.

Traditsiooniliste toiduainete fermenteerimine

Peamised aiasaadused, milles kasutatakse fermenteerimismeetodit, on kapsad ja kurgid. Kapsaste kääritamise eesmärk on säilitada neis leiduvate A- ja C-vitamiinide rohkus. Samuti on uuringutest selgunud, et neis leiduvad ained aitavad hoida kolesteroolitaset normis ning neil on põletiku- ja vähivastane toime. Hapukurkides tekkinud bakterid hoiavad seedeelundkonna mikrofloora tasakaalus ning moodustunud B-grupi vitamiinide ühendid tagavad normaalse makrotoitainete ainevahetuse.

Parimad fermenteeritud toidud on veel naturaalne maitsestamata biojogurt, keefir ja muud Vene köögist hästi tuntud hapendatud köögiviljad. Hapendatud tervisejookide hulka kuulub ka Hiinast pärit kombucha (hapendatud seeneteejook), mis nõukogude ajast siiani Eestiski paljudel säilinud ja aktiivses kasutuses on.

Tasakaal paika

Tänapäeva keskkonnas on enamikul inimestest probleeme soolestiku mikroflooraga. Me saame pidevalt kas otseselt või kaudselt toiduga antibiootikume, suur hulk naisi võtab rasestumisvastaseid pille, mis kahjustavad mikrofloorat, ning toksilised ained ümbritsevad meid nii toitudes, jookides kui ka ümbritsevas keskkonnas.

Kahjustunud soole mikrofloora vähendab keha võimet mürke eemaldada ning need ladestuvad rasvkoes, ajus, seljaajus ja isegi luuüdis, kus need võivad olla vallandavad tegurid leukeemia, lümfoomi ja immuunsüsteemi probleemide tekkes.

Hapendatud toidud on väga tõhusad mürkide kehast väljaviijad. Nendes leiduvad kasulikud bakterid suudavad siduda paljusid toksiine ja raskemetalle, toetavad keha enda puhastumise mehhanisme ning selleks ei pea neid sööma tohutus koguses. Pigem on oluline seda teha pidevalt pikema aja vältel.

Rohkem kunst kui teadus

Fermenteerimine on veidi ennustamatu tulemusega protsess – rohkem kunst kui teadus – ning toiduainetööstused on välja arendanud tehnikad, mille abil hoida suurte koguste tootmisel ühtset standardit. Tehniliselt on kõik soolvees kääritatu fermenteeritud, kuid umbes sealmaal sarnasus koduse hapukapsa ja poes müüdava vahel ka lõpeb.

Äädika lisamine, pastöriseerimine ja külmkapis hoidmine peatavad fermenteerumise protsessi, mistõttu kasutavad tööstused neid meetodeid selleks, et toit enne tarbijani jõudmist üle ei hapneks. Kuid need vähendavad lõpp-produkti väärtust. Poeletilt haaratav hapendatud toit võib olla mugav, kuid kodus ise valmistatu on hoopis tervislikum.

Allikas: OÜ RemedyWay

5 põhjust, miks hapendatud toidud meie tervist toetavad

1. Aitab paremini seedida. Kääritatud toit sisaldab palju probiootikume ja ensüüme, mis aitavad seedeelundkonnas hoida tasakaalu ning tugevdavad organismi vastupanuvõimet.
2. Suurendab vitamiinide hulka toidus. On leitud, et fermenteeritud piimatoodetes on võrreldes pastöriseeritud toodetega tunduvalt kõrgem foolhappe, pürodoksiini, B-grupi vitamiinide, riboflaviini ning biotiini tase.
3. Soodustab toitainete tõhusamat imendumist. Tänu ensüümide rohkusele paraneb seedimine ja peensooles muutub tõhusamaks toitainete imendumine verre ning lümfi.
4. Toiduainete säilivusaeg pikeneb. Käärimisprotsessis osalevad bakterid toodavad antimikroobseid ühendid, mis takistavad toidu riknemist ja mikroobide juurdepääsu.
5. Muudab maitse rikkalikumaks. Ained, mis fermenteerimise käigus tekivad, lisavad toidule intensiivsust ning muudavad selle maitse veelgi tugevamaks.