Vihmaussid vajavad pullilaudas igapäevast hoolt

Veiko Alberg, OÜ Õkomuld juhataja. Foto: Urmas Taul / Pärnu Postimees

Kui vanaema talu taastama hakanud Veiko Alberg ostis kodu lähedalt kasutuseta pullilauda ja tõi sinna vihmaussid ning hakkas ümbruskonnast veisesõnnikut kokku ostma, pidasid ümberkaudsed teda pehmelt öeldes veidrikuks.

Vahepealsed aastad on tõendanud, et linnamehe mõtted ei pea äriajamisel käima maamehele harjunud rada. Varbla valla 15 elanikuga Hõbesalu küla teavad seal   toodetava vihmaussisõnniku ehk vermikomposti järgi aiapidajad ja lillekasvatajad üle riigi. OÜ Õkomuld on see kaubamärk, mille nad eksimatult ära tunnevad, võib-olla ka veidra nimekuju järgi, sest äriregistrisse kande tegija näpukat, ö asemel õ kirjutamist, märkas Veiko Alberg alles siis, kui läks panka asju ajama. Miks täppide asemel katusega täht tekkis, seda ei seletanud tagantjärele keegi.

Aga nagu nimi ei riku meest, ei riku üks arvutiklahvi vale vajutus vihmausside kasvatamisele ja biohuumuse tootmisele rajaneva osaühingu äriplaani. Selle alusel annab Ees-Lauri talu peremees tööd 30 miljonile Starateli-tõugu abilisele.

Ärijuhist vihmaussikuningaks

Julgus, uudsus ja pealehakkamine viivad edasi. Nende sõnade kinnitus on linnatiiruga kodukanti naasnud Veiko Albergki. Tema isakodu jääb Hõbesalust kümmekonna kilomeetri kaugusele Tambale, külla, mille rannikul hõõruvad tuulest energiat hiiglaslikud tuulemootorid. Neliteist aastat töötas Veiko Alberg Tartus, kus juhatas rehvivahetuse ja autoremondiga tegelevat Kummikoda ja õppis ärijuhtimist. Siis tegi ta kannapöörde, veenis raamatupidajast naist ja kolme last, et maalgi on elu ja võimalus alustada uudse ettevõtmisega kohas, mida juba nõukogude ajal peeti selle kauguse ja hõreasustuse pärast Pärnumaa Siberiks.

„Kohanemine läks üle ootuste hästi, eriti lastel, üks oli siis veel lasteaiaealine, ainult et naisel ei olnud erialast tööd, kuni ta linnas koha sai,” seletab pereisa.

Lastel on kodust Varblasse kooli 17 kilomeetrit, vallakeskusesse viib ja toob neid koolibuss. Ühistranspordile pole põhjust loota.

Veiko Alberg ei hüpanud tundmatus kohas vette, ta oli tööstusliku vihmaussikasvatamise kohta uurinud erialakirjandust ja surfanud internetis, käinud kiikamas Tartu lähedal Pupastveres, kuidas töötab Eesti esimene vihmaussifarm.

Ta valis venelaste aretatud Staratel-tõu, mille üks uss annab aastas 1500 järglast.

Esimesed 200 kilo sõnniku-usse nagu kaasavara pani Veiko Alberg kasvama neli aastat tagasi ja äripartnerid kutsuvad teda ussikuningaks.

Esimene partii pakendatud vihmaussisõnnikut jõudis Hansaplanti poodidesse müüki 2012. aasta alguses, peal kiri, et toodetud Pärnumaal Varbla vallas Hõbesalu külas.  Ideest teostuseni oli kulunud aastat kolm. Vallaametnikud ajasid üllatusest suu pärani ja vallavanem Sivar Tõnisson kinnitas tänukirja üle andes, et ettevõtliku noore pere maale kolimine ja uudse ettevõtmisega alustamine on piirkonnale väga suure tähtsusega.

Uuenduslik põllumajandus

Biohuumuse tootmise alustamiseks vanas pullilaudas vajas Veiko Alberg toetust. Laut oli vaja soojustada, sest töötegijatel peab olema 17–20 kraadi sooja „toas” ja tarvis oli muretseda vermikomposti pakendamise seadmed. Noor mees kirjutas projekti ja taotles raha maaelu arengukavast (MAK). Ta on tänulik taimetargale ja mahetootmise entusiastile, MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuhile Mercedes Merimaale, kes nägi sära noore inimese silmis, uskus tema äriplaani ning toetas tööstuslikku vihmaussikasvandust kui uuendusliku põllumajanduse näidet, kaitstes projekti koostajat PRIA ees. Maapiirkondade konkurentsivõimet tugevdavast Leader-programmist eraldati OÜ Õkomullale ligi 22 000 eurot toetust. Sellest jagus, et valada lauda esimesele, tootmiskorrusele, uus põrand, soojustada seinad ja vahelagi. Järgmise toetusega sai parandatud tootmishoone katus.

Lõppenud aastal läks Hõbesalust pakendatuna kaubandusse ligi 50 tonni vermikomposti.

Sellise koguse tootmiseks kulus aastas mitusada tonni värsket veisesõnnikut, mida osaühing varub ümberkaudsetelt loomapidajatelt. Kui neil võhm otsa lõpeb, pole Veiko Albergil teist tagavaravarianti, kui hakata ise veiseid kasvatama, sest kord nädalas tuleb ussikasvandust kostitada ligi 300 kilo haisva söödaga. Vastu annavad pikka viinerit meenutavad „töölised” värske mulla lõhnaga sõmerja massi.    

Täispakett kalameestele

„Kui ei katseta, jäädki, kott peas, istuma” kõlab Veiko Albergi üks põhimõtteid ja selle järgi talitab ta edasi, sest ainult biohuumuse tootmisega võib äriajamine ajale jalgu jääda. Leidub konkurente, kes arvavad, et vihmaussikasvatamine on lihtsamast lihtsam ning üksteisega arupidamise ja ühise vankri vedamise asemel ise oma vitsad tahavad kätte saada.

Aga Veiko Alberg pole usku koostöösse kaotanud. Ta on oma osaühinguga MTÜ Eesti Vihmaussi Kasvatajate & Biohuumuse Tootjate Liidu asutajaliikmeid. Liit moodustati 11. novembril 2013 Läänemaal Hanila vallas Kõmsi külas ja plaanid on ambitsioonikad, nagu selgub Lääne Elus (12. mai 2014) avaldatud artiklist. Vihmaussimulla tootmismahtu tuhandete tonnideni aastas suurendades on sihtturuks isegi naftašeigid.

Seniks aga, kuni helesinine unistus täitub, ajab Veiko Alberg nagu visa künnihärg oma vagu. Esialgse plaani viia vihmaussisõnniku tootmine ka lauda ülakorrusele on ta maha matnud, sest konstruktsioon ei tarvitse sellist massi vastu pidada. Selle asemel on mõttekas hakata seal kas midagi kuivatama või kasvatama, näiteks maitserohelist.

Praegu on ta õhinas kalameestele täispaketi koostamisest. Selles on kohalikud vihmaussid, Poolast hangitud kärbse- ja Leedust toodud sääsevastsed, nii et õngitsejal pole muud muret, kui õige sööt konksu otsas vette visata.

„Kalamees tahab kogu sortimenti saada, oleme kogu valiku endale sisse võtnud, et nad saaksid meie käest nii-öelda külmkapi uksest külmkapi ukseni toote, kolm aastat tegeleme sellega, väga spetsiifiline ala,” räägib Veiko Alberg, kelle sõnul teemasse sisse minnes areneb see omasoodu, aina rohkem on vaja teada.

Mõtted viivad edasi

Looduse ringkäik annab mullale väe, teadis vanarahvas. Veisesõnniku kõrval sobiks Veiko Albergi arvates biohuumust tootvatele vihmaussidele söödaks ka reoveemuda ja kui vaja, saavad nad jagu õlireostusestki.

Tootmine on korraldatud nii, et vihmaussid kasvatavad veisesõnnikuauna aastaga ligi 60 sentimeetri kõrguseks, nad liiguvad alt ülespoole, jättes maha oma heitmed, millest   toodetud keemiavaba kompost kuivatatakse, sõelutakse ja pakendatakse.

„Aianduse pool on rohkem kevade teema,” nendib Veiko Alberg.

Aasta läbi annab osaühing tööd ühele kohalikule, kes peab vaatama, et vihmaussidel oleks laud vajaduse järgi kaetud ja ruumid korras. Kevadhooajal on vaja juurde vähemalt ühte kätepaari. Albergi mõte on ära osta ja renoveerida omal ajal Hõbesallu  farmikompleksi juurde lüpsjatele ehitatud kortermaja ja tuua linnast maale pere, kes saab siin tööd. Nii saaks osaühing tootmise laienedes ja tegevuse mitmekesistudes jagu töökäte nappusest.

„Meil on kool, lasteaed, vald viib ja toob lapsed oma bussiga kohale, kauplus on viie minuti autosõidu kaugusel, kõik asjad on käe-jala juures ja meri on lähedal, nii et siin oled maal nagu paradiisis,” räägib Veiko Alberg, kellel oli koos perega julgust raputada ennast lahti Tartu linnaelust ja hakata elama ning tegutsema hääbunud  külakohas. 

OÜ Õkomuld

• Asutatud 30. juunil 2009.

• Põhitegevus on vihmausside kasvatamine ja biohuumuse tootmine.

• Põhikapital 2684 eurot.

• Tegutseb Varbla vallas Hõbesalu külas.

• Omanik Veiko Alberg.

• Toodab aastas 200 tonni vermikomposti.

• Turustab toodangut üle Eesti.

• Lisategevus on kalameestele püügihooajaks täispaketi koostamine: vihmaussid, kärbse- ja sääsevastsed.

• Annab aasta läbi tööd ühele, hooajal kahele inimesele.

• Kuulub MTÜsse Eesti Vihmaussi Kasvatajate & Biohuumuse Tootjate Liit.