Läti lehmakasvataja pani leivad E-Piimaga ühte kappi

E-Piima tehas särab seest ja väljast. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Paar päeva enne vana aasta lõppu võttis piimandusühistu E-Piim oma liikmeks Läti lehmakasvataja Aldis Klavinši ettevõtte Cerini z/s. Koostöö sai alguse mõni kuu varem septembris, millest alates on E-Piim toonud Lätist Klavinši farmist üle päeva 18 tonni piima.

„E-Piim on läinud rahvusvaheliseks ja olnud sammu võrra meie presidendist ees,“ sõnab piimandusühistu nõukogu aseesimees Ants Aaman, võrreldes Toomas Hendrik Ilvese kiiret naitumist lätlannaga E-Piima ja Klavinši kiirelt sujuma hakanud koostööga. „Meil kulus tutvusest abieluni vaid veidi üle kolme kuu.“

Lätist toodava piima kogused on ka pärast Cerini astumist E-Piima liikmeks jäänud samaks. „Rohkem tal lihtsalt piima ei ole,“ selgitab Aaman ja viitab sellele, et Klavinši farmis on kuni 300 lüpsilehma. „Aga ta tahab laieneda ning näeb just koostöös E-Piimaga selleks head võimalust. Klavinš otsiski ise meid üles ja esitas avalduse meie piimandusühistu liikmeks astumiseks.“

Läti oma piimatööstuses olevat Klavinš pettunud, seda põhjusel, et rahvuslik piimatööstus on sisuliselt kadunud ning suuremad tootmisüksused on läinud Vene kapitali mõju alla.

Cerini farm asub Eesti piiri ääres Rujiena kandis. Eestlased on harjunud selle koha kohta Ruhja ütlema. Aaman kiidab igati Cerini farmist tuleva piima kvaliteeti: „Klavinš on käinud Ameerikas piimakarja pidamise kogemusi omandamas ja võtnud sealt üle ka nende meetodid – näiteks kasutab ta põhu asemel loomadele allapanuks liiva, mis ära hoida udarahaiguste teket.“

E-Piim on viimastel aastatel tublisti arenenud. „Oleme seda meelt, et piimanduses kasu teenimiseks tuleb ise tublisti investeerida,“ tõdeb Aaman.

Näiteks aastail 2011-2013 tegi E-Piima Järva-Jaani piimapulbritööstus läbi täieliku uuenduskuuri. 2013. aasta suvel käivitatyi samas kõige moodsam ja keskkonnasäästlikum pihustuskuivati, mille abil toodetakse nüüd vadaku-, lõssi- ja piimapulbrit, monoliit- ja väikepakendatud võid ning külmutatud koort. Aastas valmistatakse Järva-Jaanis 8000 tonni piimapulbreid ning lisaks 3000 tonni kvaliteetset 82-protsendilist Eesti võid. E-Piima teises tehases, Põltsamaa meiereis valmib aastast ligi 10 000 tonni erinevat juustu.

„Meie mõlemad tehased huugavad nii päeval kui öösel, ööpäevas kulub meil tootmiseks kuni 300 tonni toorpiima,“ märgib Aaman, lisades, et E-Piim maksab praegu kilo piima eest 23 senti, mis on keskmiselt sent enam kui teised tootjad pakuvad.

Küsimusele, mis saab seoses Lätist piima ostmisega E-Piima kaubamärgist „Tehtud Eesti piimast“, vastas Ants Aaman taas presidendiga paralleele tõmmates: „Kui Eesti presidendil võib olla Läti naine, siis võib ka Eesti piima hulgas olla veidi kvaliteetset Läti piima.“

Lisaks Läti piimale on E-Piim alustanud uuest aasta toorpiima kokkuostu tulundusühistult Val-Piim, mille alla on koondunud kuusteist Valgamaa väiketalu. „Toome sealt üle päeva 8 tonni piima, pannes oma õla alla ka sealsete lehmakasvatajate abistamisele,“ nendib Aaman. „Ehkki Valgamaa teed on piimaveoks äärmiselt kehvas seisus.“