SEB: suund on suurema efektiivsuse poole

Indrek Julge SEBst ootab pigem viljahinna kasvu, sest saagikuse osas nii head aastat, kui oli 2015, on keeruline oodata.

FOTO: Erakogu

Teraviljakasvatajatele oli 2015. aasta tervikuna hea aasta saagikuse, aga mitte viljahindade mõttes. Nisuhind on praegu ajalooliselt üsna odav, mis vaatamata heale saagikusele on põllumeeste tulu oodatust väiksemaks kärpinud.

Euroopa teraviljatoodangust moodustab peaaegu 45% nisu, ligi 25% mais ja alla 20% oder. Suurimad tootjad Euroopas on Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola. Nende riikide edukus dikteerib sisuliselt kogu Euroopa turu tulemused. Samas on vili ikkagi rahvusvaheline kaup ja maailmas tervikuna tarbimine tasapisi kasvab, kuigi Euroopas on see viimastel aastatel sisuliselt muutumatuna püsinud.

Viljatoodang ja -hind sõltub nagu ikka ka ilmastikuoludest. Teine tegur on kahtlemata maailmaturu nõudlus. Saagikuse osas pigem nii head aastat, kui oli 2015, on keeruline oodata ning arvestades hindade suhteliselt (ajalooliselt) madalat taset, siis võiks oodata pigem viljahinna kasvu 2016. aastal.

Seega kokkuvõttes võivad viljakasvatajad eeldada tulude samaks jäämist või mõningast kasvu. Kulude poolelt on oodata aga pigem häid uudiseid. Kuna fossiilsete kütuste hinnad (eesotsas nafta hinnaga) on maailmaturul oluliselt langenud, siis võib eeldada mõningast väetiste hinnalangust 2016. aasta kevadhooajal.

Piimanduses jääb tulude pool pigem nõrgaks ja kogu sektor jätkuva surve alla, sest piimatoodete nõudluse kasvu ei paista ei Euroopa Liidu poolelt ega Eestist. Eesti toorpiima hind on viimase kümne aasta jooksul üldiselt kogu aeg madalam olnud Euroopa Liidu keskmisest, aga erinevus on võimendunud alates 2014. aasta algusest.

Peamine põhjus, miks toorpiima hind olid 2015. aastal Eestis madal, seisnes lõpptoodangu (või, juust, piimapulber, lõssipulber) madalas hinnas Euroopas, mis on sisuliselt viimase kümne aasta odavaim. Enne kui lõpptoodangu hind Euroopas ei kasva, pole loota suurt muutust ka Eestis.

Väike kulude kokkuhoiuefekt on tekkinud tänu fossiilsete kütuste ja energia hinnalangusele. Nende osakaal pole piimandusettevõtete kulude struktuuris aga nii suur, et tekiks arvestatav sääst. Suurema kokkuhoiu võib saavutada ettevõtete endi sisemise efektiivsuse kasvu kaudu.

Kokkuvõttes pole praegu siiski põhjust arvata, et Euroopa Liidu piimatoodete hinnad võiksid lähiajal tõusta ja seega jääb ka ELi keskmine toorpiima hind pigem samale tasemele (umbes 30 senti liiter). Toorpiima hinna kasvu võib oodata Eestis siis, kui siinse hinna ja Euroopa Liidu keskmise toorpiima hinna vahe (hetkel umbes 7 senti) väheneb, mis teeks toorpiima hinnaks 22–25 senti ehk mitte kuigivõrd rohkem kui seni.

Populaarne

Tagasi üles