/nginx/o/2015/12/31/4842383t1hc5b0.jpg)
Põllumajandussektor sai Venemaa sanktsioonide ja sellele järgnenud põllumajandustoodete hinnalanguse tõttu raskeima hoobi. Piimandussektorit on lisaks mõjutanud Euroopa Liidu piimanduse kvoodisüsteemi lõpp, millest tulenevalt on piimavarud suurenenud ning hinnad langenud.
Eesti põllumajandussektori tulu kahanes 2015. aasta esimeses kolmes kvartalis mullusega võrreldes üle 16 protsendi, kuid kasum on vähenenud nii palju, et tulemuseks on veelgi suurem miinus (‒56 miljonit eurot).
Kuna Venemaa embargo kehtib ka teistele Euroopa Liidu riikidele, siis valitseb teistes ELi riikides samuti põllumajandustoodete ülepakkumine. Seetõttu on vähenenud Eesti põllumajandustoodete eksport väga olulistele turgudele, näiteks teistesse Balti riikidesse.
Ehkki on näha Eesti tootjate jõupingutusi, et suunata oma eksporti muudele Euroopa Liidu turgudele, on tulemused siiani erinevad. Edu on mõningal määral saavutatud ekspordi kasvatamisel sellistel turgudel nagu Norra, Prantsusmaa, Belgia või veits. Siiski on liha- või piimatoodete ekspordi üldine langus isegi suurem, kui oli Venemaa nõudluse osakaal nende toodete järele enne embargot.
Me ei prognoosi siiski põllumajandustoodete hindade edasist langust. Pärast seda, kui mõned tootjad juba vähendasid oma toodangumahtu ja tootmisvõimsust, tekib järgmisel aastal uus tasakaal ning Eesti põllumajandussektori tulu peaks hakkama taas tasapisi kasvama.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon prognoosib järgmiseks viieks aastaks peaaegu kõigi põllumajandustoodete hinna tõusu, mis on tingitud eelkõige nõudluse kasvust. See peaks andma hoogu põllumajandussektori tulu ja kasumi kasvule ka Eestis.