Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Nordea: Venemaa mõju Euroopa Liidu põllumajandusele väheneb

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tõnu Palm
Copy
Tõnu Palm Nordea pangast peab riskiks dollari intresside tõusu, mis nõrgestab teiste arenevate turgude valuutasid, mõjutades niimoodi Euroopa Liidu tootjate hinnakonkurentsi.
Tõnu Palm Nordea pangast peab riskiks dollari intresside tõusu, mis nõrgestab teiste arenevate turgude valuutasid, mõjutades niimoodi Euroopa Liidu tootjate hinnakonkurentsi. Foto: Erakogu

Euroopa Liidu põllumajandussaaduste ekspordis kasvab järk-järgult arenevate turgude, sealhulgas Aasia ja ka näiteks Lähis-Ida ja Aafrika roll, sest senistele turgudele otsitakse täiendust.

Seevastu Venemaa turu nõudlus järgmisel aastal ei taastu ning selle mõju Euroopa Liidu turule väheneb. Olulisem on hoopis see, mis saab Hiina impordist. Kuna suurtootjad niisama lihtsalt oma tootmismahtu ei kärbi, püsib hinnakonkurents tihe. Eelise võib hinnakonkurentsis anda nõrgem valuuta ja suuremad toetused.

Piima ja piimatoodete madal hind maailmaturul on tingitud maailma ja Euroopa Liidu toodangu kasvust olukorras, kus Hiina vähendas importi ja Venemaa poolt lisandusid sanktsioonid. Paljudele tooraineturgudele iseloomulikult valitseb piimaturul ülepakkumine, varud on suured ning see hoiab hinnad jätkuvalt surve all. Siiski on näha esimesi turu stabiliseerumise märke järgmiseks aastaks.

2015. aasta juunikuu seisuga oli maailma viie peamise piimatoodete eksportija (EL-28, Uus-Meremaa, USA, Austraalia ja Argentiina) 12 kuu tootmismaht 5,6 miljonit tonni suurem kui varasemal aastal. Samas Hiina import oli piima ekvivalendis 4,6 mln tonni ning Venemaa import 2,8 mln tonni võrra tagasihoidlikum. Seega netosummas kasvas pakkumine 13 mln tonni. Sellise mahu absorbeerimine muu maailma nõudluse kasvu kaudu võtab aega.

Põllumajandussektori analüütikute ootused viitavad järgmiseks aastaks siiski turu stabiliseerumisele ja mõõdukale hindade taastumisele pigem 2016. aasta keskpaigast alates. Tootjate jaoks tähendab see paraku kokkuhoiuaastat, mil rõhutakse efektiivsuse kasvule. Kulude kokkuhoiule aitab kaasa madal energiahind (toornafta ja elekter). Lisaks toetab Euroopa Liidu eksporti nõrgem euro, kuid selle edasine langus dollari suhtes on piiratud meie hinnangul pariteediga. Risk on aga, et dollari intresside tõus nõrgestab teiste arenevate turgude valuutasid, mis mõjutaks Euroopa Liidu tootjate hinnakonkurentsi.

Kokkuvõttes ootame makromajanduse osas maailmamajanduse pöördumist 3,5protsendilisele aastakasvule pärast kõigest 3,1protsendilist kasvu tänavu. Märgid viitavad sellele, et majanduskasvu osas tuleb tarbijate toetusel mõnevõrra ehk parem aasta. Madalate toormehindade juures läheb taas paremini kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste tootjatel.

Tagasi üles