Swedbank: paremini läheb neil, kes tegelevad segatootmisega

Brit Juus Swedbankist soovitab tootjatel muuta oma tegevus võimalikult efektiivseks.

FOTO: Erakogu

Eestis on kaks suuremat tootmisharu – piim ja teravili –, kus me toodame rohkem, kui ise tarbida suudame, ning ülejääva osa suuname eksporti.

Piimatootmise omahind on praegu kõrgem kui piima müügist saadav raha ning 2016. aastal ei ole kiiret hinna taastumist näha. Seega on piimatootjate olukord meie hinnangul raske ka järgmisel aastal. Prognoosi, et hind jääb madalaks, toetab ka naftahinna ja teiste toorainehindade langustrend.

Aasta teises pooles võiks piima hind tõusta tasemeni 260 eurot tonni kohta. Paremini saavad hakkama need piimandussektori ettevõtted, mis tegelevad segatootmisega ning kus lisandub toetav rahavoog näiteks teravilja- või õlikultuuride kasvatamisest, metsandusest või muudest tegevustest.

Piimalehmade arv on aasta algusega võrreldes vähenenud üle viie protsendi ning langustrend jätkub meie hinnangul ka järgmisel aastal. Ebaefektiivsemaid lautu suletakse ning keskendutakse kasumlikumatele tootmisharudele. Toimub ka konsolideerumine ning ettevõtete ost-müük.

2015. aastal saadi teraviljakasvatuses rekordsaagid. Kogu Eesti saak tõusis 1,2 miljonilt tonnilt 2014. aastal 1,5 miljoni tonnini 2015. aastal (tarbimine umbes 650 000 tonni). Kogu maailma teravilja (sealhulgas nisu) varud on viimase kahe aasta jooksul kasvanud, ka tarbimine on pidevalt suurenenud, kuid tootmine on kasvanud kiiremas tempos kui tarbimine.

Kuna teravili on börsikaup, siis sõltuvad Eesti kasvatajad suuresti maailmaturu hindadest. Kui saagikus on 2016. aastal üle maailma jälle väga hea, siis laovarud suurenevad veelgi ja püsib surve hindade languseks. Samas piisab ühest kehvast teravilja-aastast ja hinnad tõusevad taas.

Milline iganes on aga ennustus uueks aastaks, on Eesti põllumees alati olnud nutikas ja ettevõtlik raskustega toimetulemisel.

Populaarne

Tagasi üles