Punapeedikrõpsud pälvisid pääsukesemärgi

Kui pooleteise aasta eest sai Mulgi krõpse peamiselt laadalt või taluturult, siis nüüd on mustad pakendid müügil Coopi poodides üle Eesti. Peagi on krõpsutootjatelt oodata sarnastes pakkides kiirsuppe. Foto: Elmp Riig / Sakala

Kevadel täitub Karksi-Nuia mehe Indrek Palu ja tartlase Ronni Neissaare ettevõttel Mulgi Krõpsud teine tegutsemisaasta. Detsembri algul sai näksitegu ka märgi külge, kui punapeedikrõpsudele omistati päritolu- ja kvaliteedimärk „Tunnustatud Eesti maitse”.

Pääsukesemärk on Palu sõnul alles algus. „Mulle endale maitsevad kõige rohkem kaalikakrõpsud ja need ongi rohkem meeste lemmikud. Järgmisel aastal esitaks vahest need märgi saamiseks,” arvab ta.

Praegu on aga müük näidanud, et rahvale maitseb kõige enam ikka toosama frititud punapeet.

Edu lasi oodata

Kuigi kartulikrõpse on poeriiulil ridamisi, ei tekitanud juurviljakrõpsudega Eesti turule väljatulek meestes mingeid kahtlusi. „Uskusime algusest peale, et teeme head asja ja nüüd ongi pääsukesemärk tõestus, et krõpsud maitsevad ka teistele, mitte ainult meie ei arva, et teeme õiget asja,” lausub Indrek Palu ja lisab, et kui oktoobris sai märgi taotlemiseks kõik dokumendid toote eestimaise päritolu, tehase ja tehnoloogia kohta ära saadetud, oli tarvis lisada veel soovitus, kuidas toodet tarbida. Nii andsid nad Neissaarega teada, et punapeedikrõpse on kõige parem koos eestimaise värske juustuga krõbistada.

Turule tulla oli Palu sõnul selles mõttes kerge, et nad olid Neissaarega ainukesed, kes Eestis niisugust toodet tegid.

Praegu on Mulgi Krõpsude sortimendis punase ja kollase peedi krõpsud, kartuli-, porgandi- ja kaalikakrõpsud, samuti alustati tervislike hapukapsakrõpsude tootmist. Keegi teine Eestis Palu sõnul taolisi juurviljakrõpse ei tee. „Vähemalt pole ma guugeldades veel kedagi teist leidnud,” täpsustab ta.

Küll on kaupluses müügil ka välismaised krõpsud. Ettevõtjad räägivad, et on poes näinud Saksamaa päritolu juurviljakõpse ning olid ka Rootsi omad Stockmanis, kuid seal vahetati nood Mulgi krõpsude vastu välja.

Palu meenutab, et eriti tore oli see, kui nad pärast Eesti Televisiooni „Meie” saadet, kus ta oma ettevõtjaks saamise loo rääkis, Stockmanisse promopäevale läksid. „Olime Mulgi kuubedes ja kaabudega ning pakkusime inimestele näkse proovida. Poes oli eelnevast tellimusest ka laojääki, meie võtsime samuti pakid kaasa. Kõik müüsime maha,” on ta rahul.

Ometi, kui Indrek Palu ja Ronni Neissaare käest küsida, kas nad uskusid, et krõpsude edu nii kiiresti tuleb, siis arvavad mõlemad vastupidist. Palule tundub, et kõik on läinud pigem aeglaselt, kuigi peab ju arvestama, et iga asi omal ajal. Neissaar aga kostab, et eduks on seda veel vara nimetada, kuid positiivne on, et neist, kellele krõpsud müügile läinud, on vaid paar tükki loobunud. Kõik ülejäänud on Mulgi Krõpsude kliendiks jäänud.

Varsti saab suppi

Kui Indrek Paju ja Ronni Neissaar osaühingu Mulgi Krõpsud tehase poolteist aastat tagasi Viljandisse Vaksali tänavale sisse seadsid, siis müüdi näkse laatadel ja Tartu taluturul. Nüüd on meestel leping Eesti Tarbijate Kooperatiiviga, kelle uus nimi on Coop.

„Enne olime ainult Viljandi Tarbijate Ühistus ja Saaremaa omas sees, aga nüüd juba üle Eesti – Sillamäest kuni Hiiumaa tipuni välja,” sõnab Palu. Olerexi tanklates ja suuremates Premium 7 tanklates on krõpsud samuti saadaval.

„Sattusime Mulgi märgiga eelmise aasta lõpus „Aktuaalsesse kaamerasse” ja selle kaudu tulid kohe kaubamajad nii Tartust kui ka Tallinnast, kes on praegu väga head partnerid,” kiidab Palu.

Nõndasamuti nagu Mulgi krõpsude pakid on Eestis laiemalt levima hakanud, on ka tootmine kõvasti tuure kogunud. Kui pikka aega käis köögiviljade lõikumine ja frittimine suuresti käsitsi ning pereliikmete abiga, siis möödunud suve lõpus jõudis tehasesse poolautomaatne tootmisliin, mille fritter mahutab 500 liitrit päevalilleõli.

Seega võib senise 1500 kilo asemel kuus köögivilju lõikuda suisa kümme korda enam.

„Eks teiste tootjate krõpsud on meile ikka konkurendid, sest teeme samuti kartulikrõpse, aga need on eestimaist päritolu ja päris kartulist,” kinnitab Palu ning lisab, et tagasiside on olnud positiivne. „Isegi jõulutellimusi on, Viljandi ettevõtted on krõpse kingipakkidesse tahtnud. Rõõmu teeb, et just kohalik inimene on tooted hästi omaks võtnud.”

Lisaks frititud krõpsudele hakkas osaühing Mulgi Krõpsud tootma hapukapsast tervisekrõpse, mis õliga üldse kokku ei puutu. Neid toodetakse aga praegu vähem kui teisi krõpse.

Ettevõttel on mõistagi plaanis edasi areneda.

„Erlis Schönberg, Tallinna Vana Villemi pubi peakokk, on kunagine Karksi-Nuia poiss, temaga koostöös plaanime uue aasta alguses välja tulla kiirsuppidega,” annab Palu teada.

Pakisupid seetõttu, et krõpsuteost jääb üle palju pudi, mida krõpsupakki ei panda, kuid see on samuti juba maitseainetega segunenud ja päris hea mekkida. „Peet, kaalikas ja porgand on ka superhead maitseained ja punase peediga on hea teha kala – peet teeb kala hästi ilusaks,” jutustab Palu ja lisab, et tema elukaaslase Maarja Vildo juhatatavas söögikohas Tantsivad Mulgid teeb kokk näiteks kasuka punase peedi krõpsudega. „Peet saab pehmuse tagasi, kui hapukoore sisse imab. Värv tuleb samuti tagasi.”

Esimesed kiirsupid tulevad meeste sõnul välja ilmselt aasta esimestel kuudel. „Hakkame tegema nelja sorti suppi ja 30grammistes pakkides. Nagu ikka – valad kuuma vee peale, lased paar minutit seista ja ongi valmis,” räägib Palu ning märgib, et kindlasti saab suppide seas olema punase peedi borš, kus üks koostisaine on hapukapsas.

Nii ongi Mulgi Krõpsud pooleteise aastaga kahe mehe igapäevatööks saanud. „Muudkui sõidan hommikul Tartust Viljandisse ja õhtul tagasi. Indrek sõidab täpselt samamoodi tehase vahet,” tõdeb Ronni Neissaar, kuid lisab, et selle kõige kõrval on hea saada positiivset tagasisidet, mis tõendab veel kord, et ollakse õigel teel.