Detsembri alguses Narva jõel läbi viidud reidil avastasid inspektorid taas üle poolesaja märgistamata silmutorbiku ja mitu statsionaarset silmupüünist.
Silmupüüdjate õiguskuulekus jätab endiselt soovida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Ehkki selle sügise suurematest reididest ei ole palju aega möödas, leidsime seegi kord mitu märgistamata silmutorbikute jada kokku 561 silmutorbikuga,“ ütles keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroo juhataja Aivar Lainjärv.
Lisaks sellele likvideerisid inspektorid kaheksa kividest ja laudadest ehitatud statsionaarset silmupüünist, mis paiknesid Narva promenaadi vahetus läheduses ja mis tundusid olevat ehitatud üsna hiljuti. Seekordse reidi tulemusena alustati ka kaks väärteomenetlust.
Eelmine suurem reid toimus Narva jõel novembri alguses ja siis avastasid inspektorid 3888 nõuetekohaselt tähistamata silmutorbikut. Samuti eemaldasid inspektorid püügilt neli jada põhjusel, et kalapüügiloaga lubatud 78 silmutorbiku asemel oli püügile seatud 271 torbikut. Juhtumiga seoses alustati väärteomenetlus, mis on praegu veel pooleli.
Oktoobri alguses toimunud reidi käigus eemaldati jõest 1980 tähistamata silmutorbikut, millest suur osa oli korkideta ja väljanägemise järgi juba pikemat aega vees olnud.
„Sel sügisel läbi viidud reidide põhjal võib öelda, et silmupüügil on olukord on paranenud, aga kuna õiguskuulekuses on endiselt vajakajäämisi, ei saa me kontrolli mahtu vähendada,“ märkis Lainjärv.
Jõesilmusid saavad püüda vaid kalapüügiluba omavad kutselised kalurid teatud arvu silmutorbikutega. Lubatud silmutorbikute arv on märgitud püügiloale. Harrastuspüügiks silmupüügilube ei väljastata.
Kõiki eelnimetatud Narva jõe silmupüügireide on rahaliselt toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus.