„Tõepoolest, HKScan Estonia importis kolmandas kvartalis 4000 nuumsiga, see on umbes 1,2% kogu Eestisse aastas imporditava sealiha mahust,” selgitab Soorm. „Siinkohal tuleks aga välja tuua, et Eesti importis 2014. aastal 28 miljonit kilogrammi sealiha ja kui praegust seakasvatuse olukorda vaadata, siis see kogus ilmselt suureneb. Pöörde tooks protsessi ainult kolmanda tsooni piirangute lõppemine Eestis. Teatavasti tegutseb meie ettevõte üle Baltikumi ja müüme 50% oma toodetud lihatoodetest Eestist välja.”
Teet Soorm lisab, et HKScan Estonia peab eksporti jätkama. „Tuleb ükskord aru saada, et kolmandast tsoonist pärit sigade liha on välja müüa keelatud ja selleks oli meie jaoks ajutiseks lahenduseks elussigade import Soomest. Kui sattuski mõni Soome sigadest lõigatud lihatükk Eesti turule, siis mis kahju meie Eesti seakasvatus ja Eesti lihatööstus sellest said? Pealegi on kogu Eesti turg täis importsealiha ja importsealihast toodetud valmistooteid, mida müüakse pääsukesemärgi, Eesti lipumärgi ja kõiksugu muude kvaliteedimärkide all.”
Nii Soorm kui ka Laht tõdevad, et Eesti juhid ei ole seakasvatuse tegelikest probleemidest siiani aru saanud, ehkki seakasvatajad on käinud nii ministri kui ka peaministri jutul.
„Näiteks kuulutas PRIA seakasvatajatele välja investeeringutoetuse summas 12,6 miljonit eurot, mis kujunes aga enamasti seakasvatussektorist väljumise toetuseks,” sõnab Laht.
Eesti 800 väiketootjast esitas taotluse toetuse saamiseks vaid 15, kellest kvalifitseerus seitse kogusummaga 120 000 eurot, loetleb Urmas Laht kogutud andmeid. Suurematest tootjatest osutus abikõlbulikuks 31 farmerit, kellele anti 3,47 miljonit eurot. Toetuse määr oli seejuures 40 protsenti projekti maksumusest. Ehk siis ühtekokku eraldati projektikõlblikeks toetusteks 27,6 protsenti 12,6 miljonist eurost, mis algselt välja lubati. 9 miljonit eurot jäi lihtsalt kasutamata, ehkki seakasvatus vajaks seda hädasti, kuid muuks otstarbeks.