Kunagises Illuste farmis tuuritavad tuurad

Hapnikku tuleb basseinides monitoorida kaheksa korda ööpäevas. Mõõtmas on kalakasvatuse tööline Priit Tein.

FOTO: Urmas Luik

Suures basseinis nagu tünnis sagivad tumeda sakilise seljakilbiga kalad, pika nina all ümbrust kombata aitavad poised nagu teravad odad. Ujujate hea ja ohutu põli lõpeb, kui nad kaaluvad kilo–poolteist.

Varbla kalakasvatuse juhataja Härmo Hiiemäe tõstis basseinist korraks välja tuura, keda katab liigile omane kilp.

FOTO: Urmas Luik

Sellises kehakaalus lähevad Varbla Kalakasvatuse OÜst müüki Siberi ja Vene tuurad, kes kasvavad Illuste mõisa järgi nime saanud omaaegsesse lüpsikarjalauta rajatud kalafarmis.

Basseini ääres on põnev: mõni kala pistab kiilja nina veest välja ja keerutab ennast lustlikult nagu baleriin ning kaob sügavusse. Nende mure on nautida olemist, kuni nad teevad toodanguna näiteks viimase 65kilomeetrise sõidu Pärnu Kalamajaka letile. Tulevast aastast saab äriplaan jumet juurde, toodete sortiment ei piirdu siis vaid jahutatud kalaga.

Kilbiga varustatud

Varbla valda tuurakasvanduse rajamine seostub ühega selle omanikest Arvin Peksiga, kellel sealkandis on maakodu ja kalaäri kogemus. Osaühing on asutatud 22. detsembril 2010, vahepealsest ajast pool kulus farmikompleksi ümberehitamisele ja sisustamisele kalakasvanduse seadmetega. PRIA toetas ettevõtmist poole miljoni euroga.

“Meie julgus tuleneb laiemas plaanis arusaamisest, et looduslik vääriskalavaru väheneb pidevalt, samal ajal kui nõudlus kvaliteetse kodumaise kala järele aina kasvab,” põhjendab mõtet rajada ääremaale kalakasvandus tegevjuht Kristo Teder.

Tederi jutu järgi tundus Varbla maaüksus kasvandusele sobiv seetõttu, et esimesel etapil õnnestus neil kasutada kunagise lauda konstruktsioone ja kinnistu on küllalt suur, et ehitada välja järgnevad etapid. Aga kanna kinnitamiseks Paatsalu külla oli veel üks põhjus: analüüsid näitasid, et siinse läbi paese pinnase tuleva põhjavee kvaliteet on suurepärane.

Nüüd istub kontoris, kus kunagi löödi kokku piimakilosid ja jälgiti piimaproovides rasva- ja valgusisaldust, kalafarmi juhataja Härmo Hiiemäe. Tema ees avanev kaamerapilt näitab, mis toimub maja sees ja ümber selle.

“Küllaltki raske on korraga olla kõikjal, selles suhtes teevad kaamerad töö meeldivamaks ja paindlikumaks, et peamised huvipunktid on kogu aeg silma all. Kui miskit muutust on märgata, saab operatiivselt toimetama asuda,” selgitab farmijuhataja, kes kalakasvandust tunneb nagu oma viit sõrme.

Pärnust pärit, püüdis Hiiemäe poisina madalas vees ogalikke, imetles akvaariumikalu ja lehitses väsimata “Loomade elu” sarja kalade köidet. Sütevaka humanitaargümnaasiumi lõpetamise järel valis ta maaülikooli ja kalakasvatuse, praktiseeris Taanis ja töötab nüüd õpitud erialal. Kasvatab Siberi ja Vene tuuri ning räägib neist kilbi ja soomustega kaladest vaimustusega.

“Tuur on vahva kala. Esiteks on ta meist kõigist liigina tunduvalt vanem, püsinud triiase ajastust oma olemuselt muutumatuna ja tundub, et see muutumatus on olnud selline universaalne või vastupidav,” seletab Hiiemäe õhinal.

Triias lõppes 205 miljonit aastat tagasi, mil ilmusid esimesed pärisluukalad, sealhulgas ilmselt 25 tuuraliigi eelkäijadki.

Emaskala sortimine

Suurfarmi kunagine piimaruum on ümber ehitatud haudemajaks. Imporditud tuuramari pannakse haudeaparaati. Pisikestesse vannidesse mahub 100 000 marjatera ja need on tuurahakatistele nagu kiiged, milles ringlev vesi neid koorumiseni hõljutab.

Järgmine peatus on basseinis. Seal kosuvad tuurabeebid kuuga väikese sõrme pikkuseks ja grammi–paari raskuseks, misjärel nad sorditakse.

“Sorteerimine käib suuruse järgi, väiksemad jäävad veel omasuguste seltsi ja suuremad lähevad endasarnaste sekka, siis jätkub kõigile süüa ja tülisid tuleb vähem ette,” selgitab Hiiemäe.

Tuuradel on oma sõjakavalus, mida nad kasutavad söötmise ajal. Aplamad keeravad ennast ümber, valge kõht taeva poole, ja tõmbavad nagu tolmuimejad sööta suhu, enne kui see veepeeglist allapoole teistele kättesaadavasse sügavusse vajub.

Varbla Kalakasvatuse OÜ on edenenud esimese marja haudemajja toomisest tegevjuhi jutu järgi järgmisesse etappi. Seega on kala kasvanud suurusesse, kus saab asuda välja valima kaaviari tootmiseks vaja minevat emaskala.

“Tuleva aasta alguses avaneb meil esimest korda võimalus hakata oma toodangut eri toodetena tarbijateni viima,” märgib Teder.

Peale Eesti kalasõprade on Varbla kalakasvatajad leidnud oma toodangule väljundi Suurbritannia ja Norra turul.

“Ideaalis,” märkis Teder, “saaksime toota üle 80 tonni tuura aastas, kuid kuna me tahame reserveerida mingi koguse basseine kaaviari tootmiseks mõeldud emaskala tarbeks, jääb aastane toodang ilmselt väiksemaks.”

Samal ajal plaanivad ettevõtte juhid tootmis- ja turustustsükli korralikult toimima saamise järel laiendada kasvandust ja tooteportfelli kalaliigiti.

Luudeta kala

Kalade kasvatamine on nagu täppisteadus alates biofiltersüsteemidest, veeproovidest ja lõpetades liigispetsiifilise sööda ja hapnikuseirega.

Kirjutamisalus ühes ja hapnikumõõtmise aparaat teises käes, liigub bassinide vahel Priit Tein, üks kasvanduse töötajaist.

“Me monitoorime hapnikku pidevalt, kaheksa korda ööpäevas, sest hapnik on see kõige-kõigem,” mainib Tein, laskmata ennast töös segada.

Liigikirjelduse järgi elab Siberi tuur looduses kuni 60aastaseks, kaalub olenevalt jõest või järvest viis kuni 115 kilo ja kasvab kuni 180 sentimeetri pikkuseks. Tehiskeskkonnas on kala eluiga, kaal ja pikkus kordi väiksemad ja hinnalise marja asemel väärtustub luudeta liha.

“Mõnes mõttes on selline väike tuur, nagu meie kasvatame, Eesti rahvale veel üsna tundmatu,” tõdeb Hiiemäe. “Aga punasele kalale on tuur minu arvates väga hea alternatiiv, kuna tal ei ole luid, vaid on kõhred, millest enamik on söödavad, nii et mõnele meeldibki pigem selgroogu krõbistada.”

Hiiemäe võrdleb tuura liha maitset haugi ja angerja vahepealsega. Ja nii ta vastabki neile, kes küsivad, millist tuntud kala tuur maitselt meenutab.

Kontoritoas on suur tahvel, millele töötajad kirjutavad markeriga olulise info. Keset tahvlit seisab trükitähtedega “SIBER”, kõrval arvud. Seega tuleb valmis panna tellitud kilod tuura, mis roana jõuab kellegi pidu- või toidulauale.

Pärnumaale lähimad tuurakasvandused on Jõgevamaal Härjanurme kalatalu, Auveres Narva elektrijaamade kanalis ja Saaremaal.

Varbla Kalakasvatuse OÜ

* Registreeritud 22. detsembril 2010 Tartu maakohtu registriosakonnas.

* Algkapital 2500 eurot.

* PRIA toetus 510 000 eurot.

* Tegevjuht Kristo Teder.

* Farmijuhataja Härmo Hiiemäe.

* Osanikud Nereus OÜ ja Serise OÜ.

* Tegevusvaldkond on magevee-vesiviljelus.

* Kasvatab Siberi ja Vene tuura.

* Toodangule on Eesti kõrval leitud väljund Suurbritannia ja Norra turul.

* Tegutseb Varbla vallas Paatsalu külas kunagises suurfarmikompleksis.

* Töötajaid kolm.

Allikas: Krediidiinfo, Pärnu Postimees

Populaarne

Tagasi üles