Kas ostsite angerja või säga? Mee või suhkrusiirupi?

Eestist võetud mee proovid vastasid nõuetele.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna juhataja Heneli Lamp, toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Katrin Lõhmus ja toiduhügieeni büroo juhataja Ingrid Vesmes andsid maaeluministeeri veebilehel peetavas maablogis ülevaate Euroopa Komisjoni poolt liikmesriikides läbiviidud uuringu tulemusest. Maa Elu toimetus pidas vajalikuks sellest ka oma lugejaile teada anda.

Nimelt analüüsis Euroopa Komisjon tänavu suvel üle Euroopa kokku ligi 4000 valge lihaga kala- ja üle 2200 meeproovi. Kõik analüüsiks võetud Eesti meed vastasid nõuetele, kala puhul leiti üksikuid probleeme, selgus läinud reedel avaldatud esimese üle-Euroopalise toidupettuste teemalise seire tulemustest.

Toidupettuste teema leidis laia kajastust 2013. aastal, kui mitmetes lihatoodetes tuvastati hobuseliha, kuid vastav märgistus toodetel puudus. Sellest tingituna sattus toidupettuste teema teravdatud tähelepanu alla ja viidi tänavu läbi esimene üle-Euroopaline seire.

Kalade puhul kontrolliti toote vastavust märgistusele, kuna varasemad pistelised kontrollid on näidanud, et tarbijaid eksitatakse pakkudes kallima kalaliigi asemel väljanägemiselt sarnast, kuid tegelikult hoopis teise kalaliigi liha. Mee puhul kontrolliti mee päritolu ja lisatud suhkruid.

Eestis võttis Veterinaar-ja Toiduamet juunis proove erinevatest kalandustoodetest ja meest erinevates etappides nagu piirikontrollipunktis, hulgiladudes, tööstustes, jaekaubanduses ja toitlustusettevõtetes.

Eesti kala üldiselt korras

Analüüsimiseks võeti mitmesuguseid kalandustooteid, nii töötlemata kui töödeldud, Eesti päritolu kui ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ning samuti kolmandatest riikidest pärit kalandustooteid.

Kokku võeti 48 proovi, millest 13 olid Eesti päritolu tooted, 20 EL ja EFTA riikide päritolu tooted ning 15 kolmandatest riikidest, peamiselt Hiinast. 48-st proovist kaheksa puhul leiti, et proov on mittenõuetekohane. Nendest kaks olid Eesti päritolu kalandustooted ning kuus teistest EL liikmesriikidest pärit tooted.

Mis olid vead?

Suurimaks probleemiks oli kalaliigi kohta käiva vale info andmine tarbijale.

• Kolme kalakonservi puhul leiti, et märgistusel tarbijale antav info kalaliigi kohta ei ole piisavalt täpne, nt esitati konservi märgistusel kalaliigina „säga“, aga DNA analüüs tuvastas, et tegemist on „suure angersägaga“.

• Ühel juhul oli kalahoidises asendatud tursk argentiina heigiga.

• Ühe juhtumi puhul tuvastati müügikohas, et kalafilee müügietiketil oli märgitud „paltuse filee“ kuid kauba saatedokumentide järgi oli tegemist hoopis süvalestaga, mida kinnitas ka DNA analüüs.

• Ühe tursafilee konservi puhul tuvastati DNA analüüsi käigus tegelikult kolme kalaliigi (tursa, saida ja merilesta) sisaldus.

• Ühes kuivatatud kalatootes tuvastati lisaks märgistusel esitatud särjele ka karpkala.

• Ühe külmutatud paneeritud kalatoote puhul tuvastati kilttursa sisaldus toote märgistusel esitatud tursa asemel.

Peamiselt analüüsis VTA jahutatud ning külmutatud kalafileesid, paneeritud fileesid, ühte või mitut kalaliiki sisaldavaid kalakonserve, suitsutatud ning kuivatatud kalatooteid. Uuriti valge lihaga kalaliike, mida Eestis peamiselt turustatakse: merluusid, tursk, tilaapia, mintai, pangaasius, merilest, ahven, koha, haug, siig, karpkala, angerjas, särg, säga, paltus.

Eesti meed vastasid nõuetele

Veterinaar-ja Toiduamet võttis kokku 20 meeproovi, millest neli olid Eestis toodetud mee proovid, kaheksa olid teiste liikmeriiide ja kolmandate riikide meeproovid ning veel kaheksa proovi olid meesegud. Analüüsitud Eesti meed vastasid nõuetele.

Analüüsiti väga erinevaid näitajaid nagu nt organoleptika, diastaasarv (bioloogiliselt aktiivsete ainete ensüümide sisaldus mees), elektrijuhtivus, õietolm, suhkrute sisaldus (sh võõrsuhkrute määramine). Mõnede näitajate osas on analüüsitulemused veel selgumas.

Mis olid vead?

Mittenõuetekohased tulemused saadi 20 proovist kolme puhul. Ühel juhul oli toode märgistatud pärnaõiemeena, kuid antud mesi sisaldas pärna õietolmu ainult 14%. Kahe meeproovi puhul ei oleks tohtinud neid tooteid mee nime all turustada, kuna diastaasarvud ja HMF-id ei vastanud määrusega kehtestatud nõuetele.

Populaarne

Tagasi üles