Kingid ja jõulumaitsed metsast

kõrvits

FOTO: Maa Elu

Detsember on jõulukuu, mil kõik otsivad kinke ja peolauale jõulumaitseid. Metsas ja looduses leidub nii mõndagi, mis sobib nii jõululauale kui ka ise tehtud kingituste valmistamiseks.

Maapirn.

FOTO: Maa Elu

Kuuseoks

FOTO: Maa Elu

Üks tänuväärne loodusand on kuuseokkad, mida saab peaaegu aasta läbi korjata. Kevadel on need rohkem C-vitamiini ja sidrunhapet täis, talvel aga jällegi vürtsikamad. Kuuseokastest saab teha näiteks jooke, siirupeid, smuutit ja maitsesoola. Paljud keedavad siirupeid, mida saab lisada jookidesse-toitudesse. Minu jaoks on kuuseokkasiirup liiga magus ja pikal keetmisel lähevad paljud kasulikud toimeaineid, sealhulgas C-vitamiin, kaotsi ning eeterlikud õlid lenduvad.

FOTO: Maa Elu

Seepärast olen kasutanud kuuseokkaid aasta ringi peamiselt jookide valmistamiseks. Selleks korjan oksatippe, eemaldan kodus okkad (vahel jätan ka okkad oksa külge) ja panen need kannmikserisse koos veega, nii et vesi katab okkad. Kannmikserist läbi lastud segu kurnan läbi sõela, lisan vett ning jook ongi valmis. Kes soovib, võib lisada ka suhkrut. Värsketest kuuseokastest valmistatud jook sisaldab rikkalikult klorofülli, eeterlikke õlisid, mineraale ja vitamiine. Kui väsimus kipub jõulukuul kimbutama, siis kuuseokkajook teeb imet. Samuti aitab see kehal külmetushaigustega võidelda ja neid ennetada. Kui eelistad sooja jooki, siis lisa kurnatud vedelikule sooja, umbes 70kraadist vett ja miks mitte ka mett.

Selleks, et valmistada kuuseokastest soola, tuleb need soojal toatemperatuuril kuivatada. Kuivanud okkad raputatakse okste küljest lahti ning pannakse koos soolaga kannmikserisse ja jahvatatakse ära. Huvitavama maitse saamiseks võib lisada soolaga jahvatatud punet ja pihlakamarju või muid hapukamaid marju. Selline sool sobib suurepäraselt ahjuprae maitsestamiseks. Ise olen lisanud ahjupotti ka mett ning tulemus on suurepärane.

Kadakasool ja -siirup

Kel on koju varutud kadakamarju, siis praeguseks on need kuivad ja neid saab samamoodi soolaga koos ära jahvatada. Kadakasool sobib hästi leivataina, liha, suitsuliha ja heeringamarinaadi maitsestamiseks. Üks põnevamaid retsepte, mida olen enda klientidelt kuulnud, on kasutada kadakasoola koos paari supilusikatäie valge viinaga lõhe maitsestamiseks.

Kadakasiirupi tegemiseks olen pannud potti võrdselt kadakamarju ja oksatippe (võivad olla nii toored kui ka kuivatatud), lisanud vee ja lasknud segu keema. Seejärel olen temperatuuri maha keeranud ja jätnud segu kaane alla kümneks tunniks hauduma. Maitseks lisan mahedat roosuhkrut ning sidruni-, ebaküdoonia või mõnd muud hapukat mahla ning pektiini. Võib kasutada ka moosisuhkrut. Tulemuseks on lillaka värvusega (mitte pruun, nagu tööstuslik toodang) ja mõnusa maitsega siirup, mis sobib saia peale, koogi maitsestamiseks, lihalõikudele, miks mitte ka heeringa ja juustu peale.

Kadakamari on hea diureetikum ja aitab viiruste vastu võidelda. Kadakasool sobib hästi kreemides, salvides ja kehakoorijates kasutamiseks, sest kadaka eeterlik õli aitab tselluliidi vastu. Saunasõbrale on üks kadakat sisaldav kehakoorija ideaalne kingitus.

Petersell ja jänesekapsas

Kuna kohev lumevaip pole peenraid veel ära katnud, leidub paljudel aias peterselli ja sellerit. Mõlemad taimed on kasulikud neerudele, suurendavad uriinieritust ning aitavad hästi põieteid liivast ja kividest puhastada. Kuumtöötlemata petersell parandab ka pankrease tööd, sest sisaldab vajalikke ensüüme.

Petersellist on hea teha näiteks ürdivõid. Selle valmistamiseks pane köögikombaini suur peotäis peterselli koos 100 ml kvaliteetse külmpressõliga, lisa natuke soola ja töötle peeneks. Seejärel lisa pakk võid ja lase segu uuesti köögikombainist läbi. Lisada võib veel teisigi ürte ja maitseid ning küüslauku. Tulemuseks on kaunis roheline võie, mis püüab pilke peolaual, kuid on kasulik ka iga päev toidulauale panna.

Metsas jalutamas käies võib endiselt leida jänesekapsast, mis sobib hästi toitudesse hapuka maitse saamiseks või siis lihtsalt jõuluroogade kaunistamiseks.

Maapirn kui kasulik magustaja

Seni kuni maa pole külmunud, saab maa seest kätte veel ka maapirni. See maitseb hästi näiteks riivituna porgandi-õunasalati sees või saab sellest valmistada hõrku püreesuppi. Maapirn on eriti sobilik diabeetikutele, sest ei tõsta veresuhkru taset, kuid teeb nii toidu kui ka tee magusaks, eriti kuumtöödelduna. Jõululauale võib teha ka maapirnijahust, meest, kakaost, kuivatatud marjadest, marmelaadist, rosinatest ja pähklitest „Kirju koera” magustoitu.

Kõrvits

Jõuluajale iseloomulik ja väga kasulik toit on kõrvits, mida enamasti kasutatakse marineerituna, kuid sellest saab ka toorsalateid. Näiteks mee ja jõhvikatega riivitud kõrvits on väga maitsev ja kasulik. Jõululauale panekuks sobivad hästi veel kõrvitsamoosid koos ingveri, apelsini või sidruniga. Moosi saab kasutada ka keekside, eriti jõulukeekside valmistamiseks. Tavalist jahu, mis pole kuigi kasulik, kulub siis ligi poole vähem. Samuti saab kõrvitsast teha maitsvaid suppe ja putrusid.

Kõrvitsas on rohkesti karotiine ja kiudaineid, mistõttu on see hea toit soolte puhastamiseks ja seedimise korrashoidmiseks.

Õunad

Viimased sügisõunadki võiks nüüd moosiks teha. Huvitavaid jõulumoose saab, lisades maitseks kaneeli, kardemoni, ingverit, koorega apelsini või sidrunit. Koorega viljad peaksid siiski olema pärit mahetootmisest, sest tavatootmises jääb koore sisse liiga palju mürke. Vürtsid parandavad seedimist, aitavad külmetuse ja viiruste vastu ning Tseiloni kaneel on kasulik veresuhkru reguleerija.

Olen õuntest teinud toormoosi koos pohladega. Selleks lasen õunad ja pohlad koos vähese veega köögikombainist läbi ning ongi maitsev püree valmis. Soovi korral võib lisada mett ja suhkrut.

Rohkem retsepte ja ideid leiab Karepa Ravimtaimeaia veebilehelt www.ravimtaimeaed.ee ja Facebooki küljelt.

Populaarne

Tagasi üles