Hiina turg võib Eesti piimatootjatele avaneda aprillis

Maaeluminister Urmas Kruuse.

FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Eesti ja Hiina allkirjastasid koostöömemorandumi, millega Hiina tunnustab siinse toidu- ja veterinaarjärelevalve üldist korraldust; on võimalik, et järgmise sammuna allkirjastatakse piimatootjatele Hiina turu avamist võimaldav memorandum ja seda juba järgmise aasta aprillis.

«Allkirjastasime Hiinaga ministeeriumitevahelise vastastikuse mõistmise memorandumi, millega nad tunnustavad meie vetjärelevalve üldist korraldust. See on üldisem raamdokument ning vajab veel erisusi ja täpsustusi, ent on väga tugev baas lõplike kokkulepeteni jõudmiseni,» ütles Pekingis viibiv maaeluminister Urmas Kruuse BNSile.

Ta rääkis, et järgmise sammuna viib Hiina läbi täiendavaid inspekteerimisi põllumajandusettevõtetes. Piimatootmise nõudeid tunnustav protokoll võidakse esialgse kava järgi allkirjastada juba aprillis. «See sisuliselt avaks piimatootjatele sealse turu. Soovitan huvitatud ettevõtetel juba praegu hakata enda tootmist ja nõudeid üle vaatama, et kõik hästi ja efektiivselt sujuks,» märkis Kruuse.

Eesti piimatoodetelt ootab Hiina eelkõige kõrget kvaliteeti. «Oleme mitmetel kõrgetasemelistel kokkusaamistel, sealhulgas peaministrite tasanditel jõudnud vastastikkuse mõistmiseni, et Eesti on Hiina jaoks eelkõige äärmiselt kõrge kvaliteedi turg. Mahu poolest me kindlasti siseturuga ei võistle, ent kvaliteet on tugev,» rääkis minister. «Peame meeles pidama, et metsaga koos on enam kui 50 protsenti Eestist mahe, see on meie tugevus.»

Siinse eksportija jaoks pakub Hiina turg tema hinnangul mitmeid võimalusi ning on perspektiivikas. «Tasub meeles hoida, et Hiina turul on piimatooted ligikaudu 10 korda kallimad kui Eestis ning kõrge ostujõuga klientide hulk Hiinas näitab üha suuremat kasvutrendi – praegu ületab sealne nõudlus siseturu pakkumist,» rõhutas Kruuse.

Kogu Vene vastusanktsioonidest tekkinud negatiivset mõju Hiina ilmselt ära ei kata, ehkki võib avada uusi võimalusi. «Venemaa on siiski lähiturg ja mõnda kaupa saab vaid lähiturule viia. Ent sealne turg avab meie tootjaile ja töösturitele mitmeid uusi ja erakordseid võimalusi,» ütles Kruuse.

Novembris toimunud kalakäitlemisettevõtete inspekteerimise järel loodab Eesti järgmisena kinnitada kalandusprotokolli, millega lisatakse impordiks lubatud kalaliikide hulka kilu ja räim. «Lisaks piimale ja kalale on Eesti toidutootjad huvitatud nii lihatoodete, teravilja, lastetoitude kui jookide ekspordist,» rääkis Kruuse pressiteate vahendusel.

Vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastasid esmaspäeval Kruuse ja Hiina järelevalveasutuse AQSIQ aseminister Mei Kebao ning sellega tunnustab Hiina Eesti toidu- ja veterinaarjärelevalvesüsteemi üldist korraldust. Hiina tunnustamissüsteem näeb ette, et lisaks riigi üldise toiduohutuse süsteemi toimimisele tunnustatakse järelevalvesüsteemi eraldi kõikide tootegruppide kaupa.

Ministeeriumide vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum hõlmab koostööd regulaarse infovahetuse ning eksporditavate kaupade kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks, et riikidevaheline kaubandus toimiks takistusteta.

Kruuse viibib 7.-8. detsembril Hiina Põllumajandusministeeriumi kutsel ametlikul visiidil Hiinas. Ministrit saadavad visiidil ministeeriumi ametnikud, veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda, Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel, Eesti suursaadik Hiinas Toomas Lukk ning äridelegatsioon.

Populaarne

Tagasi üles