Kas Eesti toidusektor ei taha sadat miljonit?

FOTO: SCANPIX

Euroopa Komisjon kiitis sel sügisel heaks 108 miljoni euro väärtuses toidusektori organisatsioonide projekte, mis on suunatud põllumajandussaaduste ja toidutoodete tutvustamiseks ning toiduekspordi edendamiseks. Eesti huvi on seni olnud olematu, selgub nn promotsioonimeetme statistikast.

Heaks kiidetud programme on kokku 33, Eestit esindatud ei ole. Kahele programmile on heakskiidu saanud Leedu ja ühele Läti, koguni seitsmele programmile aga Kreeka, neljas programmis osalevad Bulgaaria ja Itaalia, kahes programmis Belgia ja Suurbritannia. vahendab maablogi

Võimalus kolmandate riikide turule sisenemiseks

Eesti põllumajandussaaduste ekspordi väärtus on perioodil 2010-2014 kerkinud 0,83 miljardilt 1,22 miljardi euroni, moodustades ligi kümnendiku Eesti koguekspordist. Euroopa Liidu teavitamis- ja müügiedendamismeetme võimalusi on aga seni üsna tagasihoidlikult kasutatud. ELi kuulumise jooksul on rakendatud viis programmi, millest Eestist väljapoole on suunatud vaid üks. Nende maksumus ulatub kokku 1,9 miljoni euroni, millest EL kaasrahastus on 50 protsenti.

Mida selle raha eest tehakse? Sisuliselt on tegemist kuni 3-aastaste turundusprogrammidega, mis rõhutavad eelkõige ELis valmistatud toidutoodete olulisi omadusi ja eeliseid, eriti toidu kvaliteeti, ohutust, erilisi tootmismeetodeid, toiteväärtust ja tervislikkust, märgistust, loomade heaolu ja keskkonnasäästlikkust. Tegemist on lisavõimalusega põllumajandussektori konkurentsivõime tõstmiseks ning EL põllumajandustoodete ja teatud toiduainete turuosa suurendamiseks. Eriline tähelepanu on seejuures suurima kasvupotentsiaaliga kolmandate riikide turgudel.

Uuest aastast uued võimalused

Eesti vähesel aktiivsuse põhjusena võib näha senist reeglistikku, mis eeldas projekti rakendajalt rahalist täitmisgarantiid ning programm ise tuli koostada pigem üldist laadi, esitleda ei võinud kaubamärke ega rõhutada päritoluriiki. Kuni käesoleva aastani rahastas 50% EL, 30% liikmesriik ja 20% taotlev organisatsioon.

Tänavu 1. detsembrist jõustuvad uued reeglid, mis lubavad materjalides edaspidi esitleda ka kaubamärke ning programmi teisese sõnumina tuua välja päritolu liikmesriigi või rõhutada riikideülest päritolu (näiteks oleks võimalik öelda: Baltic, Nordic, Scandinavian).

2016. aastal on ELi poolne kaasrahastamise eelarve 111,3 miljonit eurot ning selle summa sees on eraldi 30 miljonit eurot kavandatud vaid sealiha ja piimasektori projektidele. Kolmandate riikide turule sihitud programmide puhul katab Euroopa Liit 80% kuludest, 20% on taotleja enda kanda.

Populaarne

Tagasi üles