Selgus aasta põllumees 2015 Lisatud galerii!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Täna kuulutati Tallinnas Kumu kunstimuuseumis aasta põllumeheks 2015 Habemiku talu peremees Romet Rässa Võnnu vallast Tartumaalt.

Koos abikaasaga pidulikule üritusele tulnud teraviljakasvataja Romet Rässa ütles Postimehele, et tiitel on talle väga suur tunnustus ja ega põllumehe jaoks Eestis suuremat tunnustust olegi. «Minu meelest oli konkursile esitatud seltskond väga väärikas ja ma ei julgenud arvata, et minuga nii läheb,» sõnas Rässa, et talle tuli aasta põllumehe tiitel suure üllatusena.

Küsimusele, mis on tema hinnangul praegu Eesti põllumajanduses suurim probleem, vastas Rässa, et meie poliitikud küll kuulavad põllumeeste mured ära, kuid ei reageeri neile. «Võrreldes meie naaberriikidega, ja ma ei räägi siinkohal jõukast Soomest, on seal tõesti suur soov põllumehi aidata ja riik võitleb oma põllumeeste heaolu eest. Meie riigis seda ei ole,» rääkis ta ning tõi näiteks Läti, kus tõesti tahetakse oma põllumehi aidata.

«Väidetavalt vaesem riik kui meie, aga tahtmine on suur. See ongi tahtmise küsimus. Kunagi ei ole nii, et raha ei ole. Raha on alati olemas, pigem on see tahtmise, aga ka jaotamise küsimus,» lisas aasta põllumees.

Tulevikus tahab Rässa laiendada taimekasvatust. Loomakasvatusse investeerida oleks tema hinnangul risk liiga suur. «Esiteks ma ei tunne seda ala ja isegi kui tunneks, siis ma ei julgeks sellist otsust teha, sest praegu on looma- ja seakasvatuses ikka väga rasked ajad.»

Ent majapidamine on tema sõnul pidevas arengus ja teha on palju. «Põllumajandusettevõte ei saa kunagi valmis. Masinad amortiseeruvad küllalt ruttu ja neid on vaja tihti vahetada. Maaomandiga on vaja tegeleda ja palju muud,» rääkis Habemiku talu peremees.

Tema esitas aasta põllumehe konkursile Tartumaa Põllumeeste Liit, kelle hinnangul on Rässa missioonitundega arendanud Habemiku talu eeskujulikuks põllumajandusettevõtteks, muutes maad maaparandusega viljakandvaks ja harides üle tuhande hektari. Tänavu sai ta oma põllult rekordsaagi.

Juba aastakümneid talus majandanud Rässa on tootmise rajanud pere ajaloolisele talukohale ja peab väga oluliseks kanda edasi talu järjepidevust. Majapidamine on ideaalses korras - rajatud on uued tööstushooned ja ümbrus on asfalteeritud. Igal pool on tunda hoolsat peremehekätt.

Lisaks teeb peremees ümberkaudsetel maadel kaeve- ja maaparandustöid, et tõsta maade väärtust. Põldudel tegutseb Rässa koos poja Siimu firmaga. Põllu- ja maaparandustehnika on kaasaegne, ehitatud on kaks kuivatikompleksi. Põldudel kasvatab ta talinisu ja -rapsi.

Tänavusele aasta põllumehe konkursile esitasid maamajanduslikud organisatsioonid 13 väärikat kandidaati üheksast maakonnast. Mitme osalejaga oli esindatud Põlvamaa, Võrumaa ja Tartumaa. Ühe kandidaadi pani välja Lääne-Virumaa, Järvamaa, Viljandimaa, samuti Pärnumaa ja Saaremaa.

Tiitlile kandideerisid teraviljakasvatajad, piimatootjad, lambakasvatajad ja lihaveiste pidajad. Samuti oli esindatud maakarja kasvatus, angersäga kasvatus ja maasikakasvatus.

Konkurssi korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Maaleht juba 15. korda. Aasta põllumees saab auhinnaks Ferdi Sannamehe 1927. aastal valminud «Külvaja» pronkskuju vähendatud koopia, mille on modelleerinud skulptor Tiiu Kirsipuu.

Ilves: riik pole kurt olnud

Konkursi nominentide auks pidas kõne president Toomas Hendrik Ilves.

President Toomas Hendrik Ilves. Foto:

FOTO: Liis Treimann

Tänu väärikatele põllumeestele kestab elu Eesti külades ja väiksemates kohtades edasi, ütles Ilves kõnes. Tema sõnul aitab meie põllumees eelistada tarbijal eestimaist toitu, mis on väärt ja tervislik.

President tunnustas ka Eesti põllumajandushariduse väga head taset ning meenutas, et Eesti Maaülikool kuulub oma valdkonna ülikoolide seas maailma parimate sekka ja on siin enim viidatavate teadusasutuste seas lausa ühe protsendi parimate hulgas.

Ilves tõdes, et praeguses kriisis on kõige keerulisemas olukorras meie piimakarjakasvatus ja seakasvatus ning põllumeeste tulek 101 traktoriga Toompeale oli tõsisest murest kantud abi nõutamine.

Ta kordas septembris riigikogu avaistungil öeldut, et parlament ja valitsus peavad vaatama meie põllumajandust Euroopa Liidu üldises kontekstis ning sellest lähtuvalt leidma ka võimalused Eesti põllumeeste toetamiseks.

«Riik pole kurt olnud. Tänavu antakse põllumeestele erakorralist kriisiabi enam kui 10 miljoni euro ulatuses. Järgmiseks aastaks on maaeluministeeriumi eelarve kavas täiendavate toetuste maksmiseks 4,6 miljonit eurot. Euroopa Liidu regulatsioonid lubavad meil samuti täiendavalt maksta üleminekutoetusi, kokku kuni 21 miljonit eurot. Kas ja kui palju sellest eelarvesse ka jõuab, on juba valitsuse ja parlamendi poliitiliste valikute küsimus,» kõneles president Ilves.

Lihtne, kuid meie loomakasvatuse tulevikku arvestades on ohtlik jätta põllumehed ebavõrdsesse olukorda Euroopa Liidu teiste riikide tootjatega, sest võistlus põllumajandustoodete turul on väga tihe ja siin kergemat teed minek toob meile tulevikus palju käänulisemad rajad, hoiatas Ilves.

«See kõik, nagu olen varem öelnud, ei ole ainult põllumeeste, vaid kogu meie maaelu kestmise küsimus, inimeste töö ja leiva küsimus,» ütles ta, nimetades kiiret lahendust nõudvaks teemaks 3. tsooni seakasvatajate muret, sest müügipiirangud hävitavad muidu korralikult oma farmi pidavate ja kõiki norme täitvate talupidajate töö.

«Riik korraldabki kodumaise liha kokkuostu konservide valmistamiseks, mis on õige ja hea. Kuid samal ajal olen kuulnud, et Eestisse imporditakse sealiha juurde. Põllumajandusorganisatsioonid, mis teie sellest arvate? Peaminister, maaeluminister ja riigikogu maaelukomisjoni esimees on sellist teguviisi igatahes kritiseerinud. Aga teie?» küsis president Ilves.

Ta pidas põllumajanduse tulevikule väga oluliseks põllumeeste ühistegevust. Seljad tuleb kokku panna ja jõud ühendada nii töötlemisel kui ka turustamisel, see aitab saada õiglasemat hinda toodangu eest ja aitab leevendada põllumeeste olukorda tulevastes kriisiolukordades, rõhutas riigipea. Ehk aitab selline ühistegevus leida ka valitsusel uusi turge meie põllumajandussaadustele, sest Eesti põllumeeste toodang võib olla küll hea ja kvaliteetne, kuid uute turgude nimel tehku koostööd kõik, kes seda saavad või peavad, julgustas ta.

President Ilves tänas kõiki põllumehi, öeldes: «Te olete trotsinud halba ilma, kaubanduspiiranguid seni tuttavatel turgudel, seakatku, enda valutavat selga ja lähedaste väsimust. Te olete püsti jäänud ning hoiate püsti Eesti põllumajandust ja meie maaelu.»

Tagasi üles