/nginx/o/2015/03/24/3899981t1h2393.jpg)
Prognooside kohaselt suureneb aastaks 2024 piimatoodang maailmas kokku 175 mln tonni (23%) võrra võrreldes aastatega 2012–2014. Enamus piimatoodangu kasvust (75%) tuleneb arengumaadest, eelkõige Aasiast, selgub OECD ja FAO raportist «Põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoosid 2015–2024».
Piimatoodangu kasv küll aeglustub järgmisel kümnendil pisut (eeldatav kasv 1,8% aastas võrreldes läinud kümnendi 1,9% aastas), kuid nõudlus piimatoodete järele püsib maailmas jätkuvalt kõrge, seda eriti Hiinas. Hiina arenguid piimatoodete nõudluse osas peetakse raportis sedavõrd oluliseks, et see riik võib mõjutada kogu maailmaturu piimatoodete hinnatrende.
Stabiilsed hinnad
Vaatamata piimatoodete hinnalangusele 2014. aastal, prognoositakse eelseisvaks kümnendiks suhteliselt stabiilseid hindu. Eeldatav hinnatõus avaldub nominaalhindades, reaalhinnad jäävad pigem muutumatuks või vähenevad veidi. Piimatoodete hinnatasemed ületavad edaspidi kindlalt 2007. aasta eelseid hinnatasemeid.
Arenenud maades väheneb piimalehmade arv ja karjade kontsentreerumine aeglustub veidi, kuid produktiivsus püsib endiselt kõrge. Seevastu arengumaades lehmade arv suureneb ning panustatakse rohkem produktiivsuse kasvule. Eelduste kohaselt saab Indiast suurima piimatoodanguga riik maailmas, samas tarbitakse Indias enamik piimatoodangust värskelt ning edasisele töötlemisele see ei lähe.
70% maailma piimatoodangust tarbitakse värske piima ja piimatoodetena. Samasugune trend jätkub ka järgneval kümnendil ning värske piima ja piimatoodete tarbimise osakaal kasvab veelgi. Piimatoodete tarbimine inimese kohta suureneb eeloleval kümnendil nii arengumaades kui ka arenenud maades, kus piimatoodete tarbimine inimese kohta on juba varasemalt kõrgel tasemel. Arengumaades on kasv pisut suurem: 1,4–2% aastas, arenenud maades 0,2–1% aastas.
Kaubanduse kasv
Aasta lõikes kasvavad prognoosi järgi piimatoodete kogused järgmiselt: või (1,6%), juust (2,2%), lõssipulber (2,8%) ja täispiimapulber (2,4%). Suurem osa kaubanduse kasvust tuleb USA, Euroopa Liidu, Uus-Meremaa ja Austraalia suureneva ekspordi arvelt. Nende nelja riigi ja regiooni toodang moodustab 2024. aastaks ühiselt 73% juustu, 80% täispiima, 85% või ja 87% lõssipulbri ekspordist kogu maailmas.
Euroopa Liit jääb peamiseks juustu ja lõssipulbri eksportijaks (juustu turuosakaal 38%) ning Uus-Meremaa säilitab oma liidrirolli või ja täispiimapulbri eksportijana (või turuosakaal 48%). Mitmed teised riigid, nagu Saudi Araabia, Valgevene, Ukraina, Egiptus, Türgi ja Argentiina suurendavad juustu ekspordikoguseid, aga seda eelkõige lähiriikidesse.
Prognoosid võivad muutuda
Mitmesugused tegurid võivad avaldatud prognoose mõjutada, nagu näiteks haiguspuhangud, kaubanduspiirangud, poliitilised pinged, keskkonnaalased muutused või siis ebasoodsad ilmastikutingimused.
Maailma suurima piimatoodete eksportija Uus-Meremaa piimatootmise ja ekspordikoguste prognoose võib eeloleval kümnendil mõjutada ennekõike ilmastik ja keskkonnaalased piirangud.
Aprillis 2015 lõppes Euroopa Liidus piimakvoodi süsteem. Raportis on prognoositud, et üleminek kvoodivabale tootmisele toimub Euroopa Liidus küllaltki sujuvalt tänu kvoodisüsteemi kaotamiseks loodud üleminekuperioodile (kvootide suurendamine). Sellele vaatamata võtab uue keskkonnaga kohanemine aega ning raport prognoosib heitlikkuse kasvu Euroopa Liidu piimatoodangus ja piimatoodete tarnes.
Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu Edendaja.