Mida teada raieõiguse müügist?

Foto: Me

Kui metsaomanikul on mõni metsaosa saanud raieküpseks ja tuleb otsustada selle edasise saatuse üle, siis on kahtlemata tegemist kaaluka ülesandega. Seda enam, et meie tingimustes ei tule just sageli ette olukordi, kui metsaomanikul tuleb mõni suurem raie teostada, kirjutab Metsahaldur OÜ metsamajanduse juht Erko Soolmann.

Meetodeid, kuidas oma metsas raiet läbi viia, on mitmeid, sealhulgas näiteks raietööde korraldamine ja metsamaterjali müük iseseisvalt, raieõiguse müük kokkuleppehinnaga või väljatuleku alusel.

Teha ise või müüa

Omanik võib võtta kogu raietööde teostamise enda kanda. Sellisel juhul peab aga arvestama, et kuigi tööde läbiviimine on avatud ja läbinähtav, kaasneb sellega hulganisti asjaajamist. Teadmatusest võib omanik kanda suuri kulutusi ning mahuefekti puudumine võimendab tekkinud rahalist kahju veelgi. Taolist keerukat ettevõtmist tasub kaaluda eelkõige suurte metsaomandite korral ning metsaomanikel, kes on eelnevalt tutvunud seadusandluse ning metsa ülestöötamise ja müügi korraldustega.

Kõige levinum ja mugavam viis tänapäeval on kasvava metsa raieõiguse müümine. Raieõiguse vorme on küll mitmeid, kuid üldjuhul annab raieõigus selle ostjale õiguse teha lepingus määratud metsaosadel (eraldistel) kokkulepitud mahus raiet. Ostja raiub oma vahenditega metsa, teeb sellest sortimendid ja müüb iseseisvalt kokkuostjatele eelnevalt metsaomanikuga kokkulepitud tasu alusel, kusjuures metsamaa jääb endiselt omanikule.

Esmalt selgita välja raiesse minevad metsaosad (näiteks eelnevalt koostatud metsamajandamiskava põhjal) ning taotle Keskkonnaametilt raietöid lubava märkega metsateatis.

Metsaomanikul tasub nii kasvava metsa kui ka metsamaa hindamisel pöörduda erapooletu (kolmanda) isiku poole. Selleks võib kasutada metsahindamise ja -korraldusega tegelevaid ettevõtteid. Nii hindaja kui raieõiguse ostja valikul on tark mõte teha taustakontroll ning veenduda eelkõige ostja usaldusväärsuses. Selleks võib kasutada erinevaid infoallikaid ja päringuid. Kriteeriume, mille alusel ostja valida, on rohkesti: hind, tööde kvaliteet, usaldusväärsus jmt. Parima hinna pakkuja ei pruugi tagada kvaliteeti raietöödel. Parim võimalus selle kontrollimiseks on ostja eelnevate töödega tutvumine ja metsaomanikelt kogutud hinnangute analüüs.

Raieõiguse ostjaga tuleb sõlmida kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping. Leping tuleb hoolikalt koostada ning sinna tasub märkida poolte kõikvõimalikud kohustused, õigused ja vastutus. Vajadusel pöördu spetsialisti poole.

Enamasti on nii: mida lihtsam näeb raieõiguse ostja saadetud leping välja, seda vähem see müüja huve kaitseb. Seepärast tasub enne uue või olemasoleva lepingu täitmist pöörata tähelepanu ka mõnele teisele analoogsele lepingule. Olles seni kokku puutunud mitmete raieõiguselepingu versioonidega, võib väita, et ideaalselt lepingut ei ole olemas. Küll aga leidub internetis lai valik tüüplepinguid ning neid veidi analüüsides ja kombineerides saavutaksime päris hea tulemuse.

Lisaks mitmetele teistele tingimustele määratakse raieõiguse lepingus ära raiele minevad metsaosad, ligikaudne metsamaht (tm), raieviis ja -aeg, kokkuveoteed ning poolte andmed, kohustused ja õigused. Otse loomulikult ka tasu ja tasu maksmise kord. Üldjuhul määratakse tasu maksmise tähtaeg enne raietööde algust ning see on sõltuvalt ostjast ja meetodist 70–100% kogu tasust.

Lepingu sõlmimine

Lepingut sõlmides pane tähele, kas raieõigus läheb selle ostjale allkirjastamise või tasu laekumise hetkest? Määratle aeg, millal on ostjal võimalik raieõigust teostada. Raie käigus tekkinud metsa ja maapinna kahjustuste vältimine on märksa efektiivsem kui nende tekkejärgne kõrvaldamine. Küll aga mõnel juhul on viimane ka kõige hoolsama planeerimise korral vältimatu. Määratlege, kellel ja milline on vastutus rööbaste tekitamisel ja metsamaterjali veo käigus lõhutud teede ja kraavide taastamisel.

Lepingus fikseeri, kas ja kui palju tuleb jätta säilik- ja seemnepuid lageraietega majandatavatel metsaosadel. Iga metsast lugupidav metsavaruja teostab harvesterieelse või -järgse alusmetsa ja võsaraie. Kraavide olemasolu korral tasub võimalusel jälgida, et ka selle servad saaksid puittaimestikust puhastatud.

Harvendus- või turberaietega majandatavatel eraldistel tuleb jälgida metsamajandamise eeskirja ning seal toodud puistu esimese rinde lubatud raiejärgset rinnaspindala või täiust. Sanitaarraie käigus raiutakse üldjuhul väliste kahjustustega, kuivanud ja surnuid puid, mis võivad omakorda ohustada allesjääva metsa edasist tervislikku seisundit.  

Kui on oht, et lepingus märgitud tingimusi võidakse rikkuda, siis tuleb kasutada tagatisraha, mille raieõiguse müüja tagastab ostjale kõikide kokkulepitud tingimuste edukal täitmisel.

Metsa hinna määramine

Kasvav mets pole täpselt mõõdetav. Metsamajandamiskava annab küll üsna täpsed tulemused metsa mahu kohta, kuid tegelik mahuerinevus võib jääda kuni 20%. Samuti tuleb arvestada, et metsa hinna määramise ja puidu realiseerimise hetke vahele võib jääda periood, mil metsamaterjali hinnad muutuvad.

Metsa hinda mõjutavad veel näiteks mädanikurisk, eriti kuusel ja haaval. Mädaniku ulatuse määramine on kasvava metsa puhul samuti komplitseeritud. Tasub jälgida puistu sanitaarset seisukorda.

Sõltuvalt metsa raieplaanist ja sealjuures ostuhindadest võib kasvava metsa väärtus realiseerimisjärgselt kordades erineda. Sobiva raieplaani valimisel tasub kaaluda mitmeid variante ja kombinatsioone erinevatest kokkuostjatest. Raieõiguse ostja jätab endale alati väljatuleku- ja hinnavaru, sest ostja eesmärk on teenida kasumit.

Kõik loetletud tegurid on lähtealusteks metsavarujatele kasvava metsa hindamisel ja pakkumise tegemisel. Samas määrab hinna kujunemisel palju raiutava metsa asukoht ja paiknemine metsamaterjali tarbivate puidutööstuste suhtes, aga ka piirkonnas tegutsevate metsavarujate rohkus ning konkurentsist tõusev keskmine kännuraha. Seepärast pole üks tihumeeter samasugust kasvavat metsa Hiiumaal väärt sama palju kui sama kogus Võrumaal.

Oma töös näeme sageli metsaomanikke, kes on mitmetelt metsavarumisega otse või kaude tegelevatelt ettevõtetelt saanud reaalsusest tugevalt kõrvalekalduvaid pakkumisi. Kuigi mõnikord on üsna häiriv kohata metsa müügil ülimalt kasupüüdlikku müüjat, keda sageli ei huvita tasu kujunemise sisu, tööde kvaliteet või edasine metsakasvatus, ei ole soovitav leppida esimese ettejuhtuva pakkumisega.

Harvad pole ka juhud, kus kõrgeima pakkumise teinud raieõiguse ostja ei suuda tagada kvaliteeti –

või mis veel halvem, pidada kinni raieõiguse võõrandamise tingimustest ning metsamajandamise eeskirjast. Seetõttu on mõistlik teha korralik taustakontroll potentsiaalsete raieõiguse ostjate puhul ning võimalusel tutvuda nende eelnevate tööde ja miks mitte ka klientidega kindlustunde saamiseks. 

Kokkuvõte raieõiguse müügist

• Raieõiguse müügil ostab ostja lepingus määratud mahus ja metsaalal kasvava metsa, tehes seal raiet ja müües sealt saadava puidu.
• Metsamaa jääb müüjale.
• Raieõiguse müük nõuab hoolikat ostjate kontrolli ja taustauuringut.
• Raieõiguse leping peab olema detailiderohke, maandades kerkida võivaid riske.
• Ostja valikul tuleb lisaks kõrgeima hinna kriteeriumile arvestada tööde kvaliteedi ja ostja usaldusväärsusega.

Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu Edendaja.