/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
AS Maag Konservitööstus hakkab riigi toiduvaru tarvis valmistama konserve, mille tooraine pärineb seakatku leviku piiramiseks kehtestatud kolmandast tsoonist. Konservitööstuse korraldatud lihatarne konkursi võitis AS HKScan Estonia ning teised kolmanda tsooni seakasvatajad peavad siiski leidma muud võimalused oma toodangu turustamiseks.
Maaeluministeerium korraldas väljakuulutamata läbirääkimistega hanke, mille tulemusel tunnistati edukaks AS Maag Konservitööstuse pakkumus. AS Maag Konservitööstus on ainus kolmandast tsoonist pärineva sealiha töötlemiseks tunnustatud konservitööstus Eestis.
Esialgne konservide tootmise plaan on koostatud kuueks nädalaks, misjärel vaadatakse eelarvelised vahendid üle ning pikendatakse lepingut vastavalt vajadusele. Ühe sealihakonservi tootmise hind on 0,52 senti, millele lisandub liha hind.
1,78 miljonit eurot
«Konservide soetamise eesmärk on stabiliseerida kitsendustega seakatku piirkonnast pärineva sealiha turgu ja anda tootjatele aega uue turuolukorraga kohanemiseks,» ütles maaeluminister Urmas Kruuse.
«Seakatkust tingitud kauplemispiirangute tõttu on paljud III tsoonis tegutsevad seakasvatajad sattunud olukorda, kus neil ei ole võimalik sigu realiseerida vaatamata sellele, et tegemist on täiesti tavalise, tervete sigade lihaga, mis on läbinud veelgi rangema kontrolli. Sealihakonserve on esialgu plaanis hoiustada riigi füüsilise tegevusvaruna 2016. aasta lõpuni ning seejärel on neid võimalik müüa, anda üle kaitseväele või jagada puudust kannatavatele inimestele sotsiaalabimeetmete kaudu,» lisas Kruuse.
Konservide valmistamiseks eraldati 1,78 miljonit eurot, millest 1,74 miljonit eurot kulutatakse sigade kokku ostmiseks, lihatööstuse teenustasuks ja konservide tootmiseks ning 42 000 eurot kulub transpordi ja ladustamise kulude katteks.
Reedel selgus, et liha konservide valmistamiseks hakkab tarnima AS HKScan Estonia. «AS Maag Konservitööstuse korraldatud konkursil osales ministeeriumi andmetel neli pakkujat, madalama hinna alusel võitis AS HKScan Estonia. Tarnitava sealiha kogus on vastavalt konservitööstuse töötlemisvõimsusele 25 tonni ning sellest riigi tegevusvarusse ostetavate sealihakonservide tükihinnaks kujuneb koos käibemaksuga eeldatavalt 1,07 eurot. Enam kui 96 000 konservist koosnev esimene partii valmib ja antakse Maaeluministeeriumile üle 16. novembriks,» seisis reede keskpäeval väljastatud maaeluministeeriumi pressiteates.
AS HKScan Estonia juht Teet Soorm sõnas, et liha konservide tegemiseks tarnivad nad oma ettevõtte kolmandas tsoonis asuvatest farmidest.
«Oleme läbi tütarettevõtte AS Rakvere Farmid Eesti ülekaalukalt suurim seakasvataja, tootes 40% Eesti sigadest. Rakvere lihakombinaadi tapamajas tapetakse aastas ligikaudu 260 000 AS Rakvere Farmid pärit nuumsiga. Tänase 3. tsooni piirangu alla on sattunud hetkel 30% AS Rakvere Farmid süsteemi kuuluvatest farmidest. Rakvere lihakombinaadi tapamajas tapame iganädalaselt reedeti enda 3. tsooni farmidest pärit 1500–1600 nuumsiga ning selle liha pakkumisega osalesimegi konservihankes,» märkis Soorm.
Aasta aega punases tsoonis
Valgamaal Helme vallas tegutseva põllumajandusettevõtte OÜ Tulevik juht Avo Tamm aga tunnistas, et on sellises riigipoolses abipaketis sügavalt pettunud. «Hea meelega saadaksin ka oma sigu mainitud paketi kaudu konserviks, kuid paraku pole see hind minu jaoks vastuvõetav,» tõdes Avo Tamm. Tema sõnutsi oli maaeluministriga varem juttu lahendusest, kus kolmanda tsooni liha ostetakse kokku kehtiva turuhinna alusel, milleks praegu on üks euro eluskaalu eest.
Veel sõnas OÜ Tulevik juht, et varasemalt oli juttu ka koostööst ettevõttega Ekseko (HKScan Estonia omandusse kuuluv farm – toim), kes aitaks kolmanda tsooni liha realiseerida. Paraku toob HKScan Estonia nüüd kodumaisele toorainele lisaks sealiha sisse ka Soomest.
Mures üksinda
OÜ Tulevik, kus praegu kasvab umbes kuussada looma, oli esimene seafarm, mis Eestis kolmandasse tsooni sattus. «Juba aasta aega oleme me oma mures üksinda. Abi oleme saanud vaid maakonnasisestest juhtorganitest, kelle hulgas on veterinaar- ja toiduameti maakondlik osakond ning maavalitsus,» nentis Avo Tamm.
Praegu realiseeritakse ettevõtte sealihatoodangut läbi edasimüüjate ja oma Valgas asuva poe abil. «Meil on oma tapamaja ning oma müügipunkt Valgas. Paraku oleme otsustanud poe aasta lõpus sulgeda, enam ei tasu ära. Kaks müüjat, kes seal hetkel töötavad, on koondamisteated juba kätte saanud,» mainis Avo Tamm.
Järk-järgult on OÜ Tulevik oma seakasvatust vähendanud. Ka praegu on selge, et aja edenedes kahandatakse seakarja veelgi. «Päris loobuda ma siiski ei taha. Sain selle ettevõtte päranduseks oma vanematelt ning ettevõttes on pidevalt olnud kolm suunda: piimakarja-, seakarja- ja teraviljakasvatus. Ei taha sellest traditsioonist ja ka töötajatest loobuda,» rääkis ta. Tema lootus püsib vaid sellel, et viimaks pannakse seakatkuepideemiale piirid. «Olen rääkinud siin kohalike küttidega ja on lootust, et kevadeks olukord normaliseerub,» sõnas OÜ Tulevik juht.
Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu Edendaja.