/nginx/o/2015/05/20/4085263t1hd239.jpg)
Tänavu oli Eestis esimest korda selline olukord, kus hea viljasaagi tõttu läheb üle poole saagist ekspordiks, sõnas Copenhagen Merchants'i viljamaakler Indrek Aigro. Ent selle kvaliteet oli kehvem.
Tänavu oli viljasaak suur, ent kehva kvaliteediga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta sõnas, et eestlased tarvitavad aastas ära kuni 750 000 vilja, ent statistikaameti tänavune saagikuse prognoos oli 1,72 miljonit tonni. «Meie prognoos on lähemal 1,8 miljonile tonnile,» sõnas Aigro.
Suur saagikus tähendab väiksemat proteiinisisaldust ehk madalamat kvaliteeti. Sellest johtuvalt läheb nisu näiteks Alžeeriasse, Tuneesiasse ja Marokosse. «Oleneb sellest, millist saia keegi sööb,» ütles Aigro, kelle sõnul läheks nisu muidu näiteks Saudi-Araabiasse. Oder aga jõuab just sinna ning Iraani. Kaer läheb Hispaaniasse.
Kuigi madalama proteiinisisaldusega teravili on odavam, kompenseerib selle kogus. «Üldine tase on viis protsenti madalam, ent saak on 20-25 protsenti suurem,» sõnas viljamaakler.